Ava peamenüü

Muudatused

P
link par (+ masintoim), replaced: „ → ", “ → " using AWB
 
[[Pilt:Extent of the Hansa.png|thumb|Hansa Liidu kaubaringid]]
'''Hansa Liit''' (''hanse'' tähistas [[vanasaksa keel]]es meeste salka) oli [[13. sajand|13.]]–[[17. sajand]]il tegutsenud [[Põhja-Saksamaa]], [[Skandinaavia ]] maade, [[Madalmaad]]e ja [[Liivimaa]] linnade [[kaubandus]]lik ja [[poliitika|poliitiline]] liit.
 
Liidu juhtlinnaks oli [[Lübeck]]. Eri aegadel on liitu kuulunud ligikaudu 160 linna, üheaegselt aga umbes sadakond. Hansa Liit kontrollis oma hiilgeajal enamikku [[Põhjameri|Põhjamere]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] vahelisest kaubandusest.
Hansa Liidu eesmärgiks oli ühendada liikmeslinnade jõud Lääne- ja Põhjamere piirkonna kaubanduse ühiseks korrastamiseks ja kaitseks.
 
Enamiku oma eksisteerimise ajast oli Hansa Liit jagatud piirkondadesse: [[Saksamaa]]l ja [[Läänemere maad|Läänemere lõunarannikul]], [[Vendi linnad]] (piirkond endiste [[vendid]]e asualadel – [[Holstein]]ist [[Mecklenburg]]ini, linnad: [[Bremen]], [[Hamburg]], [[Lübeck]], [[Wismar]]i, [[Rostock]]), [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]], [[Pommeri]] ja [[Brandenburg]] koos keskuse [[Lübeck]]i kui oma esindajaga; [[Vestfaal]], [[Preisimaa]] ja [[Rein]]i jõe äärne ala koos [[Köln]]i ja hiljem [[Dortmund]]iga, koos 22 linnaga, keskusega [[Köln]]is; 13 linna, keskusega [[Brunswick]]is ja 8 linna [[Danzig]]i juhtimisel. Lisaks [[Vana-Liivimaa]], [[Gotland]]i ja [[Rootsi]] ala koos [[Visby]] ja hiljem [[Riia]] kui selle ala keskusega. Omavahel kauplemiseks pidid hansalinnad leidma suhtlemisviisi. Alguses suheldi kirja teel või kohtuti üksteisega kaubakontorites, pärast [[1356]]. aastat aga Hansapäeval, mis toimis Hansa Liidu kõrgeima seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimuna.
 
[[Hansapäev]] – linnade esindajate koosolek – ei toimunud regulaarselt, vaid kutsuti kokku ainult juhul, kui oli vajadus arutada mõnda konkreetset küsimust. Iga linn saatis Hansapäevadele oma delegatsiooni, mis esindas linna huve. Esindajad võisid aga hääletada ainult nendes küsimustes, milleks neile voli oli antud. Väiksemaid linnu võis esindada üks ühine delegaat, suurematel linnadel oli aga kõigil oma esindaja. Lisaks tavaliikmetele võtsid Hansapäevadest osa ka [[Saksa ordu]] ja nelja Hansakontori esindajad. Tähtsamate otsuste vastuvõtmiseks pidid kõik esindajad poolt hääletama, vähem tähtsad küsimused lahendati proportsionaalse häälteenamuse alusel. Hansapäevadest osavõtt ei olnud kohustuslik.
Hansa Liidu liikmeteks olid kõik Põhja-Saksa linnad, kes otseselt või kaudselt osalesid väliskaubanduses Lääne- ja Põhjamerel. Kriteeriumid, millele linnad vastama pidi, et saada teistega võrdseks täisliikmeks, olid vaba tahe täita teatud kohustusi ja kinnitus, et linn ei tõmba Hansa Liitu mingitesse konfliktidesse.
 
Välismaal olid liidu tugipunktideks [[kaubakontor]]id, millest olulisemad asusid [[Novgorod]]is ([[Hansa Liidu Novgorodi kaubakontor]])<ref>[[Enn Küng]], [http://www.kleio.ee/00/ajakirjad/4-91.pdf Novgorodi-sõitjate arhivaalid Moskvas], [[Kleio]], 1991-3, lk 14-18</ref>, [[London]]is<ref>Hyman Palais, [http://www.cultus.hk/hist/readingsBaltic/Commercial%20Monopoly%20of%20the%20Hanseatic%20League.pdf England’s First Attempt to Break the Commercial Monopoly of the Hanseatic League, 1377-1380], The American Historical Review: Vol. 64, No. 4 (Jul., 1959), pp. 852-865</ref>, [[Brugge]]s ja [[Bergen]]is. Samal ajal polnud ükski nendest linnadest ise Hansa Liidu liige. Hulganisti oli ka väiksemaid kontoreid, nt [[Hansa Liidu Pihkva kaubakontor]] [[Pihkva]]s, [[Kaunas]]es, [[Kopenhaagen]]is, [[Oslo]]s ja koguni [[Veneetsia|Veneetsias]]s.
 
Mõningatel juhtudel võis linna Hansa Liidust ajutiselt välja arvata, seda juhul, kui linn keeldus Hansa Liitu mõnes küsimuses toetamast. Iga linn hoolitses üldjuhul enda huvide eest, see aga ei tähendanud liidust väljaheitmist. Ka kõigist Hansa Liidu peetud sõdadest ei võtnud kõik liikmeslinnad osa. Hansa Liitu võib vaadelda kui teatud liiki koalitsiooni, mis esindas kaupmeeste ja kaubalinnade huve ja mis astus tegevusse siis, kui mingit konkreetset valdkonda tuli kaitsta.
Hansa Liidu täisliikmetel olid võrdsed õigused, kuid mõnedele liikmetele või piirkondadele anti ka eriõigusi. Täisliikme õigusi võisid kasutada vabad saksa kodanikud. Kaupmees, kes tegeles väliskaubandusega, võis omandada hansalinna kodaniku õigused pärast seda, kui ta oli töötanud seitse aastat Hansa Liidu kodanikuna ja elanud seitse aastat mõnes hansalinnas.
 
Hansalinnad moodustasid juriidilise institutsiooni, mis keskajal oli erakordselt haruldane nähtus. Ametlikult kontrollis linnu valitsev [[aadel]], kuid tegelikkuses oli neil vähe sõnaõigust või tunnistasid nad ise Hansa Liidu sõltumatust ja privileege. 13. sajandil oli ka keisrivõim tänapäeva Saksamaa aladel üsna nõrk ja tänu sellele suutis Hansa Liit oma poliitilist ja majanduslikku võimu säilitada. Hansa Liit oli nii sõltumatu ja iseseisev, et Saksa keiser ei teinud mingeid katseidki liidu tegevust keelata, kuid ta ka ei toetanud seda mitte mingil moel. [[1356]]. aasta [[Kuldbulla]] keelustas kõik eraldiseisvad liidud Saksamaal, kuid Hansa Liitu see keeld ei puudutanud. [[Saksa ordu|Saksa orduga]]ga olid liidul aga head suhted, nii et esimene pakkus vajaduse korral Hansa Liidule isegi sõjalist abi.
 
Keskaegne elanikkond oli jagatud kolme klassi: ülem-, kesk- ja alamklass. Hansalinnades oli klassidevaheline tasakaal vähem ekstreemne kui teistes linnades. Näiteks Lübeckis kuulus ülemklassi 22% elanikkonnast, alamklassi u 40%, samal ajal kui [[Ausburg]]is kuulus ülemklassi vaid 8% elanikkonnast ja alamklasi tervelt 86%. Kõrgklassi kulusid peamiselt väliskaubandusega tegelevad kaupmehed või rikkad, kes omasid varandusi või kellel oli oma sissetulek. Keskklassi kuulusid kaupmehed, käsitöölised ja linnaametnikud. Alamklassis olid tõeliselt vaesed, näiteks vanurid, kes ei suutnud ennast ise elatada ja kel puudus perekond, ning lihttöölised. Kõikidesse klassidesse kuuluvatel naistel puudus igasugune õigus osaleda poliitilises elus, aga nad ei püüelnudki eriti selle poole. Samas on juba 13. sajandist andmeid hansalinnade naistest, kes töötasid erinevates [[Gild|gildidesgild]]ides. Need ei olnud ainult kaupmeeste lesed, kes pärast mehe surma äriga jätkasid, vaid ka omal algatusel kaupmeesteks hakanud naised.
 
[[1294]]. aasta Lübecki linna[[harta]] väljendas sõnaselgelt meeste ja naiste võrdõiguslikkust kaubandustegevuses: mitte ükski vallaline, abielus naine või lesk ei või müüa, loovutada või laenuks anda oma varandust, kui ta ei ole selle ettevõtte omanik, kusjuures otsuse tegemisel on ta niisama sõltumatu kui mees. Teiste sõnadega väljendades kauplev naine võis käituda oma varadega nii, kuidas ta soovis, kuid ta pidi kandma ka vastutust oma varade eest. [[Tekstiilitööstus]] oli naiste jaoks üheks tähtsaks töörakenduse allikaks ja paljudel ametikohtadel võisid naised saada käsitöömeistri staatuse võrdselt meestega. [[Köln]]is olid isegi ainult naisi ühendavad gildid, näiteks [[puuvill]]a- ja [[siid]]itöötlemiseks.
==Hansa Liit ja Skandinaavia==
[[Pilt:Bryggen_in_Bergen_(2).jpg|thumb|Hansa kaupmeeste majad [[Bergen]]is]]
Keskajal, [[13. sajand]]il oli tähtsaimaks [[hansalinn]]aks ja kaubanduskeskuseks [[Visby]], [[Ojamaa]] Läänemerel. [[1160]]. aastal rajati Visbys saksa kaupmeeste koloonia. [[1282]] võeti Visby vastu Hansa Liitu ja kiiresti sai ta selle tähtsaks linnaks. 13. sajandil oli Visby ojamaalastest kaupmeeste käes kontroll [[Taani väinad]]e kaubanduse üle ning 14. sajandil moodustasid Visby ojamaalased poole Madalmaade ja Flandriaga kaubelnud Visby kaupmeestest.
 
[[Skandinaavia]]s olid Hansa Liidul tähtsad keskused [[Skåne maakond|Skåne]]s ja [[Bergen]]is. On andmeid, et hansakaupmehed suhtlesid Bergeniga juba 13. sajandil. [[Norra]] peamine ekspordiartikkel oli kuivatatud [[tursk]], mis oli eriti nõutud kaup [[paast]]uajal. Samas kasvatati Norras äärmiselt vähe teravilja. Hansa Liit kasutas seda olukorda ära ning haaras kaubavahetuse oma kätte, müües Norrale teravilja ja saades kuivatatud kala vastu. [[1284]]. aastal kehtestas Norra kuningas hansakaupmeestele piirangud, see aga ei meeldinud Hansa Liidule ja viimane otsustas Norra suhtes erinevad kaubandus[[sanktsioon]]id sisse viia. See tõi oodatud tulemusi ning hansakaupmeestele kehtestati kuninga poolt laiaulatuslikud kaubandusõigused, mis andsid neile [[monopol|monopoolse]] seisundi kogu Norraga peetavas väliskaubanduses.
==Taani-Hansa sõda==
{{vaata|Taani–Hansa sõda}}
[[Taani kuningas]] [[Valdemar IV]] vallutas [[1361]]. aastal [[Visby]] – linna, mis kuulus Hansa Liitu, kontrollis Läänemere laevandust ning maksustas väina läbivad kaubalaevad ja muutis tollimaksude sisseviimisega [[Øresund]]<nowiki/>i ([[Jüüti poolsaar]]e ja [[Skandinaavia]] vahel asuva väina) läbimise hansakaupmeestele erakordselt raskeks. [[Vendi hansalinnad]] kuulutasid Taani vastu välja „Kaperkriegi“"Kaperkriegi" (kaaperdamissõja, mis sarnaneb piraatlusega), kuid see ebaõnnestus. [[1362]]. aastal purustas Valdemar sõjategevuses Hansa Liiduga [[Helsingborgi lahing|Helsingborgi merelahing]]us vastase laevastiku, kuid kaotas võitluse [[Holstein]]i, [[Mecklenburg]]i ülikute, taani aadlike, Hansa Liidu ja [[Madalmaad]]e linnade, mis ei kuulunud Hansa Liitu [[koalitsioon]]ile ([[Kölni Konföderatsioon]]). [[1370]]. aastal sõlmitud [[Stralsundi rahuleping]] oli suureks löögiks Taani rahvusvahelisele mõjule, kuid vabastas kuningas Valdemari siseriikliku aadlike vastupanu mahasurumiseks.
 
==Vitaalivennad==
{{vaata|Vitaalivennad}}, ''[[Klaus Störtebeker]]''
14. sajandi lõpul ja 15. sajandi alguses tegutsesid Läänemerel [[mereröövel|mereröövlitest]] vitaalivennad. Nad said nime selle järgi, et varustasid [[Kalmari unioon]]i valitseja Taani kuninganna (1375–1412) [[Margrete I]] poolt piiratud Stockholmi linna toiduainetega. [[1389]]. aastal kukutati Rootsi ebapopulaarne kuningas (1364–1389) [[Albrecht Mecklenburgist]], kuid [[Stockholm]]i linn jäi aga Albrechtile ustavaks. 1394. aastal vallutasid vitaalivennad [[Gotland]]i, mis muutus täielikuks röövlipesaks. [[Saksa ordumeister]] [[Konrad von Jungingen]] vallutas saare tagasi 1398. aastal, hävitasid [[Visby]] ning ajasid vitaalivennad saarelt välja. [[1427]]. aastal tungisid vitaalivennad [[Saaremaa piiskop]]i valdustesse ning põletasid maha [[Haapsalu]].
 
==Madalmaade-Hansa sõda==
{{vaata|Madalmaade–HansaMadalmaade-Hansa sõda}}
Aastatel [[1438]]–[[1441]] toimus [[Burgundia Madalmaad]]e ja Hansa Liidu vaheline meresõda [[monopol]]i üle Läänemere viljakaubanduses, mille käigus hansalinnad ([[Vendi linnad]] – [[Hamburg]], [[Lübeck]], [[Lüneburg]], [[Greifswald]], [[Stettin]] ja [[Anklam]], [[Holstein]]i [[Holsteini krahvkond|krahvkond]] ning [[Burgundia hertsog]] [[Philipp Hea]] kasutasid [[Põhjameri|Põhjamerel]] ja [[Sund]]i väinas vastaste kaubalaevade ja nende kaupu vedavate neutraalsete kaubalaevade vastu [[Kaaperdamine|kaaperlaevastikke]].
 
Sõja lõpetas 1441. aasta [[Kopenhaageni rahuleping]], millega Hansa Liit kaotas monopoolse õiguse viljakaubandusele Läänemerel ning Madalmaad said õiguse tegutseda viljakaubanduses Läänemerel ja Läänemere idaosas asuva [[Vana-Liivimaa]] viljakaubanduses.