Redaktsioon: 21. mai 2014, kell 16:34 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 062 muudatust vigane link maha ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. veebruar 2018, kell 22:02 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 707 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| räägib kunstilise proosa žanrist; koolitöö žanri kohta vaata artiklit [[Essee (koolitöö)]]}} '''Essee''' on mitte[[fiktsioon]]ilise [[kunst]]ilise [[proosa]] [[žanr]], milles esitatakse üldarusaadavaid arutlusi filosoofistel, poliitilistel, teaduslikel, religioossetel jm üldhuvitavatel teemadel isikupärasest, subjektiivsest vaatenurgast ja ilukirjandusele omases nõudlikus stiilis. Essee ei ole filosoofiline teos ega teaduslik töö, vaid kirjandusteos, mistõttu selle hindamisel on määravad nimetatud kirjanduslikud kvaliteedid, mitte filosoofiline ja teaduslik pädevus ~~ning~~ega rangus. Esseede kirjutajaid nimetatakse '''esseistideks'''. Esseed moodustavad esseekirjanduse ehk '''esseistika'''. Žanr on saanud nime [[Michel de Montaigne]]'i teose "[[Essais]]" (1580) tiitellehe järgi ja tähendab katset (katsetust). Essees teeb inimene katset tabada tõde ühekorraga, tervikuna.<ref>[[Ülo Matjus]]. "Küsitavaks kunst." (Kunsti spetsiifika.) – Looming [[1980]], nr. 1, lk 103–113.</ref> Essee ei pretendeeri aga kogu teema ammendamisele ega terviklusele vormis. Essee ei kirenda [[tsitaat]]idest ja [[märkus]]test. Esseistlik meetod on eksperimentaalne viis läheneda ainesele ning vaadelda seda eri vaatepunktidest. Kõige tähtsam ei ole pakutav arutlusaine, vaid mõtete areng lugeja silme all. Essee puhul hinnatakse autori vaimset mõttelendu ja sisemist vabadustunnet. Esseed iseloomustab teatud kergus, stiililine lihvitus, arusaadavus ja ka meelelahutuslikkus. "Ta ei pretendeeri ortodoksiale, ta on pigem mäng."<ref>[[Valmar Adams]]. "Essee esseest" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1989]], nr 1, lk 3.</ref> Olulist ootamatutest vaatenurkadest näitava žanrina on essee oma ilukirjanduslikkusele lähedaste kvaliteetidega läbi ajaloo olnud prestiižne. Tänapäeval on essee mõiste mõneti hägustunud, esseeks kaldutakse nimetama ka tavalist ajaleheartiklit või igasugust kujundliku ütlemisega kirjutist, ehkki see võib olla mandnud stiliseeritud ja estetiseeritud lobisemiseks. 14. rida: Francis Baconi (1561–1626) kaudu levis Montaigne'i antud nimetus "essee" Inglismaa nn moraalsetesse nädalalehtedesse. 18. sajandil oli essee Inglismaal üks juhtivaid ajakirjandusžanre, ajakirjandusest kandus see ka ilukirjanduse valda ning ilukirjanduse osana mõistetuna uuesti prantsuse kirjandusse ja levis ka ameerika, saksa ja hispaania kirjanduses. Maailmakuulsad esseiste: [[Gotthold Ephraim Lessing]], [[Johann Gottfried von Herder]], [[ Thomas Carlyle]], [[Henry David Thoreau]], [[Bertrand Russell]]. ==Eesti== 25. rida: [[Traktaat]] [[Dissertatsioon]] ==Viited==▼ {{viited}}▼ == Kirjandus == * [[Ants Oras]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=449 "Esseest, selle olemusest ja vajadusest"] -– [[Akadeemia_(ajakiri)\|Akadeemia]] [[1938]], nr. 5, lk ~~316-323~~316–323 [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=449] * [[Aleksander Aspel]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=325 "Esseest"] – [[Looming (ajakiri)\|Looming]] [[1938]], nr 7, lk 792–796 [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=325] * [[Harald Paukson]]. [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=591 "Vaatlusi eesti esseest"] – Looming [[1939]], nr 5, lk 514–521, nr 6, lk 620–627 ja nr 8, lk 871–877 35. rida ⟶ 38. rida: * [[Lehte Tavel]]. "Essee: vabadus ja piirid" – Keel ja Kirjandus [[1989]], nr 10, lk 595–603 ja nr 11, lk 660–671 * [[Tiit Hennoste]], "Hüpped modernismi poole II. 20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal. 8. loeng: esseistlik vahepala artiklist ja esseest" – [[Vikerkaar (ajakiri)\|Vikerkaar]] [[2007]], nr 6, lk 86–96 ▲==Viited== ▲{{viited}} [[Kategooria:Kirjandusžanrid]]

Essee: erinevus redaktsioonide vahel