Ava peamenüü

Muudatused

[[1. Valgevene rinne|1. Valgevene rinde]] väed alustasid [[Bobruiski pealetungioperatsioon|pealetungi]] [[23. juuni]]l Saksa väegrupp Mitte [[9. armee (Saksamaa)|9. armee]] korpustele, haarasid 2 Saksa korpust [[Bobruiski kott|Bobruiski piirkonnas kotti]] ning vabastasid 29. juunil [[Bobruisk]]i.
 
Pealetungioperatsiooni 2. faasis alustasid pealetungi [[3. Valgevene rinne|3. Valgevene rinde]] väed kindlustamaks Berezina jõe ületuskohti ning arenes 1. Valgevene rinde vägede [[Minski pealetungioperatsioon|pealetungiga]] [[Minsk]]i suunal, mis vabastati [[3. juuli]]l. Punaarmee väed piirasid Minski piirkonnas sisse Saksa [[4. armee (Saksamaa)|4. armee]] ja [[9. armee (Saksamaa)|9. armee]] jäänukväeosad. 1. Balti rinde väed jätkates [[Valgevene Teises maailmasõjas|Valgevenes]] [[Polotski pealetungioperatsioon|pealetungi]] [[Polotsk]]i ja [[Läti Teises maailmasõjas|Läti]] suunal, vabastasid [[väegrupp Nord]]ilt Polotski [[4. juuli]]l. Punaarmee jõudis välja 1939. aasta Saksamaa-[[NSV Liidu riigipiir]]ile.
 
Pealetungioperatsiooni 3. faasis [[1. Balti rinne|1. Balti rinde]] väed [[Leedu Teises maailmasõjas|Leedus]] [[Šiauliai pealetungioperatsioon]]i käigus [[5. juuli]]st – [[29. august]]ini, jõudsid [[Riia laht|Riia laheni]] [[31. juuli]]ks eraldades Saksa [[väegrupp Mitte|väegrupi Mitte]] ja [[väegrupp Nord|väegrupi Nord]] [[Eesti Teises maailmasõjas|Eestis asunud väed]].
 
[[3. Valgevene rinne|3. Valgevene rinde]] väed, jätkasid Minski pealetungioperatsiooni [[Leedu Teises maailmasõjas|Leedus]] [[Vilnius]]e [[Vilniuse pealetungioperatsioon|suunal]], mis valluatativallutati 13. juulil, abistatuna linnas alanud [[Armia Krajowa]] ülestõusust. 2. Valgevene rinde vägede [[Białystoki pealetungioperatsioon]]i tulemusel 5.– 27. juulil, hõivati 27. juulil [[Białystok]] [[Poola Teises maailmasõjas|Poolas]].
 
[[1. Valgevene rinne|1. Valgevene rinde]] väed jõudsid [[Lublini–Bresti pealetungioperatsioon]]i tulemusel [[18. juuli|18. juuli]]l – [[2. august]]il [[Vistula]] jõeni Ida-Poolas. 22. juulil vallutati [[Brodõ]], [[25. juuli]]l hõivati [[Lublin]], [[27. juuli]]l [[Lviv]] ja [[28. juuli]]l vabastati [[Brest (Valgevene)|Brest]]. 3. Valgevene rinde väed jõudsid [[Kaunase pealetungioperatsioon]]i 28. juulist – [[28. august]]ini Kaunaseni, [[Mariampolė]] vallutati [[31. juuli]]l ja [[Kaunas]] [[1. august]]il. 2. Valgevene rinde väed vallutasid [[Osowieci pealetungioperatsioon]]i käigus 6.–14. augustil Osowieci kindlustatud piirkonna, mis kaitses Saksa [[Ida-Preisimaa]]d.
===Lvovi–Sandomierzi pealetungioperatsioon ===
[[1. Ukraina rinne|1. Ukraina rinde]] vägede poolt [[13. juuli]]st – [[29. august]]ini toimunud [[Lvovi–Sandomierzi pealetungioperatsioon]] [[väegrupp Nordukraine]] vastu oli algselt kavandatud suurejoonelise pettemanöövrina Saksa reservide kõrvalejuhtimiseks ja [[väegrupp Mitte|väegrupi Mitte]] nõrgestamiseks, Valgevene-Leedu-Poola suunal toimunud [[pealetungioperatsioon Bagration|operatsioonis Bagration]]. (Vt. [[Lvovi pealetungioperatsioon]] (13. juulist – 27. juulini 1944), [[Ivano-Frankivsk|Stanislavo]] [[Stanislavi pealetungioperatsioon|pealetungioperatsioon]] (13. juulist – 27. juulini 1944), [[Sandomierzi pealetungioperatsioon]] (28. juulist – 29. augustini 1944).
1944. aasta 27. septembril 1944 sisenesid Punaarmee väed Jugoslaaviasse, vallutades [[Väegrupp F]]-i vägedelt 19. oktoobril [[Belgrad]]i. Novembris taandus sakslaste [[Väegrupp E]] Kreekast ja Albaaniast.
{{vaata|Jugoslaavia Teises maailmasõjas}}, ''[[Kreeka Teises maailmasõjas]], [[Albaania Teises maailmasõjas]]''
 
==Sõjategevus 1945. aastal==
1945. aasta jaanuaris alustas Punaarmee viit suurt pealetungioperatsiooni kogu idarindel.
52 041

muudatust