Eesti ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
568. rida:
Pärast pikaajalise peaministri Ansipi tagasiastumist [[2014]]. aastal jätkus Reformierakonna valitsusaeg [[2016]]. aastani, mil erakond esmakordselt pärast 1999. aastat taas opositsiooni jäi ning valitsuse moodustasid vasakerakonnad Keskerakonna juhtimisel. Valitsusevahetuse võimalikuks saamist mõjutas oluliselt Keskerakonna pikaajalise juhi Edgar Savisaare sunnitud taandumine tipp-poliitikast seoses [[2015]]. aastal alanud tõsiste terviseprobleemide ja kriminaalasjaga. 2016. aastal valiti Eesti presidendiks Kersti [[Kaljulaid]], iseseisva Eesti esimene naisriigipea.
2017. aastal jõudis lõpule [[Eesti omavalitsuste haldusreform]], mis vähendas omavalitsusüksuste arvu enam kui 200-lt 79-le. 2017. aasta teiseks pooleks sai [[Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus|Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistuja]], kuna [[Brexit|Suurbritannia lahkumise tõttu Euroopa Liidust]] tuli eesistumine ootamatult pool aastat varasemaks tuua. Eesistumist on hinnatud edukaks, kuna ettevalmistusaja lühidusele vaatamata sujus see suuremate probleemideta. Algselt kava kohaselt oleks eesistumine kattunud [[Eesti
==Viited==
| |||