Erinevus lehekülje "Eesti ajalugu" redaktsioonide vahel

P
[[Pilt:EVabariik.png|pisi|Eesti haldusjaotus]]
 
[[1990]]. aastal Eesti NSV ministrite nõukogu esimeheks valitud [[Edgar Savisaare valitsus]] jätkas ametis ka Eesti Vabariigi taastamise järel 20. augustil 1991, toimides kuni tagasiastumiseni 29. jaanuaril 1992 ''de facto'' Eesti Vabariigi valitsusena. Üleminekuaastatel algatati arvukalt reforme, millest mitmeid jätkasid järgmised valitsused. Tollal loodud erakondadest üks pikaealisemaid on 1991. aastal Savisaare algatusel asutatud ja 2017. aastani valdavalt tema juhitud [[Eesti Keskerakond]].
[[1992]]. aasta suvel hakkas kehtima rahvahääletusel heaks kiidetud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|uus põhiseadus]] ning võeti kasutusele oma rahaühik, [[Eesti kroon]]. Sügisel valiti esimene Teise maailmasõja järgne [[VII Riigikogu|Riigikogu]] ning [[Eesti Vabariigi president|president]]. Presidendiks valiti [[Lennart Meri]], peaministri kohuseid hakkas täitma valimised võitnud valimisliidu [[Valimisliit Isamaa|Isamaa]] juht [[Mart Laar]]. Eestis asuti läbi viima kiireid ja radikaalseid reforme, mis viisid kiirele turumajanduslikule arengule, kuid tekitasid ka mitmeid probleeme, mille tõttu kannatasid vaesemad ning maaelanikkond. [[1993]]. aastal toimusid ka esimesed vabad kohalike omavalitsuste valimised pärast Teist maailmasõda.
 
[[1992]]. aasta suvel hakkas kehtima rahvahääletusel heaks kiidetud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|uus põhiseadus]] ning võeti kasutusele oma rahaühik, [[Eesti kroon]]. Sügisel valiti esimene Teise maailmasõja järgne [[VII Riigikogu|Riigikogu]] ning [[Eesti Vabariigi president|president]]. Presidendiks valiti senine välisminister [[Lennart Meri]], peaministri kohuseid hakkas täitma valimised võitnud valimisliidu [[Valimisliit Isamaa|Isamaa]] juht [[Mart Laar]]. Eestis asuti läbi viima kiireid ja radikaalseid reforme, mis viisid kiirele turumajanduslikule arengule, kuid tekitasid ka mitmeid probleeme, mille tõttu kannatasid vaesemad ning maaelanikkond. [[1993]]. aastal toimusid ka esimesed vabad kohalike omavalitsuste valimised pärast Teist maailmasõda.
[[1994]]. aasta 31. augustil viis Venemaa vastavalt Lennart Meri ja Boriss Jeltsini kokkuleppele ("[[juulilepped]]") oma väed Eestist välja, sellega sai läbi 55 aastat kestnud pidev võõrvägede asumine Eesti pinnal. Sama aasta 28. septembril hukkus aga Läänemerel parvlaev [[Estonia (laev)|Estonia]], mis oli suureks hoobiks Eesti mainele. Varsti pärast seda kukkus ka [[Mart Laari esimene valitsus]] ning ametisse sai [[Andres Tarandi valitsus]], mida on nimetatud ka "jõulurahuvalitsuseks".
 
[[1994]]. aasta 31. augustil viis Venemaa vastavalt Lennart Meri ja Boriss Jeltsini kokkuleppele ("[[juulilepped]]") oma väed Eestist välja, sellega sai läbi 55 aastat kestnud pidev võõrvägede asumine Eesti pinnal. Sama aasta 28. septembril hukkus aga Läänemerel parvlaev [[Estonia (laev)|Estonia]], mis oli suureks hoobiks Eesti mainele. Varsti pärast seda kukkus ka [[Mart Laari esimene valitsus]] ning ametisse sai [[Andres Tarandi valitsus]], mida on nimetatud ka "jõulurahuvalitsuseks".
[[1995]]. aastal toimusid [[VIII Riigikogu]] valimised, kus edu saatis seni valitsenud parempoolsetele vastanduvat tsentristlikku [[Koonderakond]]a ning tolle liitlasi, peaministriks sai [[Tiit Vähi]]. Sama aasta oktoobris puhkes aga [[lindiskandaal]], mis valitsuse mainet tugevalt õõnestas. [[1997]]–[[1999]] valitseski [[Mart Siimann]]i vähemusvalitsus. Siimanni ajal realiseerus üks Eesti olulisemaid eesmärke, saadi [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kandidaatliikmeks. Samuti asuti liikuma [[NATO]] liikmestaatuse suunas. [[1996]]. aastal valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks presidendiks.
 
[[1995]]. aastal toimusid [[VIII Riigikogu]] valimised, kus edu saatis seni valitsenud parempoolsetele vastanduvat tsentristlikku [[Koonderakond]]a ning tolle liitlasi, peaministriks sai [[Tiit Vähi]]. Sama aasta oktoobris puhkes aga [[lindiskandaal]], mis sundis siseminister Savisaare tagasi astuma ja valitsuse mainet tugevalt õõnestas. [[1997]]–[[1999]] valitseski [[Mart Siimann]]i vähemusvalitsus. Siimanni ajal realiseerus üks Eesti olulisemaid eesmärke, saadi [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kandidaatliikmeks. Samuti asuti liikuma [[NATO]] liikmestaatuse suunas. [[1996]]. aastal valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks presidendiks.
[[1999]]. aastal, [[IX Riigikogu]] valimistel, tulid võimule taas parempoolsed eesotsas [[Mart Laari teine valitsus|Laariga]]. Ehkki majanduses oli tõusuaeg, sattus valitsus siiski raskustesse ning kukkus [[2002]]. aastal, järgmise valitsuse moodustasid parempoolne Reformierakond ja vasaktsentristlik Keskerakond, peaministriks sai [[Siim Kallas]]. Aasta varem oli presidendiks valitud endine Ülemnõukogu Presiidiumi esimees [[Arnold Rüütel]].
 
[[1999]]. aastal, [[IX Riigikogu]] valimistel, tulid võimule taas parempoolsed eesotsas [[Mart Laari teine valitsus|Laariga]]. Valitsus viis lõpule liitumiskõnelused Euroopa Liidu ja NATOga, kaotas ettevõtete tulumaksu, juurutas [[Eesti ID-kaart|Eesti ID-kaardi]] ja algatas [[Tiigrihüpe|Tiigrihüppe]] projekti. Ehkki majanduses oli tõusuaeg, sattus valitsus siiski raskustesse ning kukkus [[2002]]. aastal, järgmise valitsuse moodustasid parempoolne Reformierakond ja vasaktsentristlik Keskerakond, peaministriks sai [[Siim Kallas]]. Aasta varem oli presidendiks valitud endine Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees [[Arnold Rüütel]].
[[2003]]. aasta [[X Riigikogu]] valimistel saatis edu uut parempoolset erakonda [[Erakond Res Publica|Res Publica]]t ja vasaktsentristlikku [[Keskerakond]]a. [[Juhan Partsi valitsus]]e ajal (2003–[[2005]]), [[2004]]. aastal, liitus Eesti Euroopa Liidu ja NATO-ga. Samal aastal toimusid Eestis ka esimesed valimised [[Euroopa Parlament]]i.
 
[[2001]]. aastal võitis [[Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel|Eesti esmakordselt Eurovisiooni lauluvõistluse]], kus teda esindasid [[Tanel Padar]] ja [[Dave Benton]]. Seetõttu korraldati [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]] Tallinnas.
[[2005]]. aastal, järjekordse valitsuskriisi järel, sai peaministriks [[Andrus Ansip]]. Kuni [[2007]]. aastani, [[XI Riigikogu]] valimisteni, juhtis ta vasaktsentristlikku, alates sellest juhtis ta aga paremtsentristlikku koalitsiooni, mis pärast Sotsiaaldemokraatliku Partei lahkumist valitsuskoalitsioonist 2009. aasta suvel kuni [[2011]]. aasta kevade parlamendivalimisteni oli vähemusvalitsus, seejärel jätkas see enamusvalitsusena. [[2006]]. aastal valiti Eesti presidendiks [[Toomas Hendrik Ilves]].
 
[[2003]]. aasta [[X Riigikogu]] valimistel saatis edu uut parempoolset erakonda [[Erakond Res Publica|Res Publica]]t ja vasaktsentristlikku [[Keskerakond]]a. [[Juhan Partsi valitsus]]e ajal (2003–[[2005]]), [[2004]]. aastal, liitus Eesti Euroopa Liidu ja NATO-ga. Samal aastal toimusid Eestis ka [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised|esimesed valimised]] [[Euroopa Parlament]]i.
[[2008]]. aastal tabas Eestit tõsine majanduslangus, mis kasvatas kardinaalselt töötuse määra. Valitsus suutis teha radikaalseid eelarvekärpeid ning saavutada Euroopa ühisrahale [[euro]]le üleminekuks vajalike kriteeriumide täitmise. Euro hakkas ametliku rahaühikuna Eestis kehtima [[1. jaanuar]]ist [[2011]].
 
[[2005]]. aastal, sai järjekordse valitsuskriisi järel, sai peaministriks [[Andrus Ansip]] [[Reformierakond|Reformierakonnast]]. Kuni [[2007]]. aastani, [[XI Riigikogu]] valimisteni, juhtis ta vasaktsentristlikku, alates sellest juhtis taalates aga paremtsentristlikku koalitsiooni, mis pärast [[Sotsiaaldemokraatlik Partei|Sotsiaaldemokraatliku Partei]] lahkumist valitsuskoalitsioonist 2009. aasta suvel kuni [[2011]]. aasta kevade parlamendivalimisteni oli vähemusvalitsus, seejärelkuid jätkasvalimiste seejärel jätkas enamusvalitsusena. [[2006]]. aastal valiti Eesti presidendiks [[Toomas Hendrik Ilves]].
 
2007. aasta 26.-29. aprillil toimusid Tallinnas ja veel mõnes Eesti linnas nn [[pronksiöö]] tänavarahutused, mille ajendiks sai valitsuse otsus teisaldada 1947. aastal kesklinna paigaldatud Nõukogude sõdurite mälestusmärk, nn [[Pronkssõdur]], Kaitseväe kalmistule. Rahutustes osalesid peamiselt Eesti venekeelsed elanikud, neid kajastas laialdaselt Venemaa meedia ning aktsiooni valmistasid ette Venemaalt toetust saanud aktivistid. Rahutustel oli pikaajaline mõju rahvussuhetele Eestis, samuti Eesti ja Venemaa suhetele. Eesti-Vene suhted halvenesid veelgi Vene agressioonide tõttu [[Vene-Gruusia sõda|Gruusias]] (2008) ja [[Sõda Donbassis|Ukrainas]] (2014), mille mõjul algatatud Euroopa Liidu sanktsioonidega liitus ka Eesti.
 
[[2008]]. aastal tabas [[Suur majandussurutis|ülemaailmse majandussurutise]] mõjul Eestit [[Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis|tõsine majanduslangus]], mis kasvatas kardinaalselt töötuse määra. Ehkki otsene langus kestis vaid 2009.-2010. aastani, võttis kriisieelsete majandusnäitajate taastumine veel aastaid. Valitsus suutis siiski teha radikaalseid eelarvekärpeid ning saavutada Euroopa ühisrahale [[euro]]le üleminekuks vajalike kriteeriumide täitmise. Euro hakkas ametliku rahaühikuna Eestis kehtima [[1. jaanuar]]ist [[2011]].
 
2012. aastat iseloomustas kodanikuaktiivsuse tõus. Üle maailma aset leidnud protestid rahvusvahelise kaubandusleppe [[ACTA]] vastu toimusid Eestis 11. veebruaril 2012 Tallinnas ja Tartus. Protestilaine ja samal aastal avaldatud "[[Harta 12]]" mõjul algatati [[Rahvakogu]] veebiportaal ja protsess, mis tipnes Rahvakogu arutelupäevaga 6. aprillil 2013. Rahvakogus pakutud ideede otsene mõju Eesti seadustele jäi napiks, ent suuremaks on hinnatud selle kaudset poliitilist mõju.
 
Pärast pikaajalise peaministri Ansipi tagasiastumist [[2014]]. aastal jätkus Reformierakonna valitsusaeg [[2016]]. aastani, mil erakond esmakordselt pärast 1999. aastat taas opositsiooni jäi ning valitsuse moodustasid vasakerakonnad Keskerakonna juhtimisel. Valitsusevahetuse võimalikuks saamist mõjutas oluliselt Keskerakonna pikaajalise juhi Edgar Savisaare sunnitud taandumine tipp-poliitikast seoses [[2015]]. aastal alanud tõsiste terviseprobleemide ja kriminaalasjaga. 2016. aastal valiti Eesti presidendiks Kersti [[Kaljulaid]], iseseisva Eesti esimene naisriigipea.
 
2017. aastal jõudis lõpule [[Eesti omavalitsuste haldusreform]], mis vähendas omavalitsusüksuste arvu enam kui 200-lt 79-le. 2017. aasta teiseks pooleks sai [[Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus|Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistuja]], kuna [[Brexit|Suurbritannia lahkumise tõttu Euroopa Liidust]] tuli eesistumine ootamatult pool aastat varasemaks tuua. Eesistumist on hinnatud edukaks, kuna ettevalmistusaja lühidusele vaatamata sujus see suuremate probleemideta. Algselt kava kohaselt oleks eesistumine kattunud [[Eesti Vabariigi 100. aastapäev|Eesti Vabariigi 100. aastapäevaga]], mida 2018. aastal tähistatakse laiaulatuslikult, eelkõige arvukate kultuurisündmustega.
 
==Viited==
Anonüümne kasutaja