Provence: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
PResümee puudub
47. rida:
 
[[Pilt:Massif-des-Maures-3.JPG|thumb|Maures'i massiiv]]
 
''Maures'i massiiv'' (Mauride mäed) on väike mäeahelik, mis lasub piki Vahemere rannikut Var'i departemangus [[Hyères]]i ja [[Fréjus]]i vahel. Selle kõrgeim punkt on ''Signal de la Sauvette'', 780 m kõrge. Nimi on mälestus [[maurid]]est (vanaprantsuse ''Maures''), [[Araablased|araablastest]] ja [[Berberid|berberitest]] Põhja-Aafrikast, kes asusid Provence'i rannikule 9. ja 10. sajandil.
 
54. rida ⟶ 53. rida:
[[Saint-Tropez]]'i poolsaar on Maures'i massiivi osa üheskoos Giens'i poolsaare ning [[Îles d'Hyères|Hyères]]'i, [[Porquerolles]]'i, Port-Crosi ja [[île du Levant|Levant]]'i avameresaartega. Sicié neem Toulonist läänes, samuti [[Tanneron]]i massiiv, kuuluvad geoloogiliselt Maures'i massiivi.
 
=== ''Calanque''<nowiki/>'id ===
[[Pilt:Sugiton2.jpg|pisi|upright|left| [[Calanque de Sugiton]] ]]
''[[Calanque]]''<nowiki/>'id, tuntud ka kui [[Marseille calanque'id]], on Provence'i ranniku dramaatiline tunnus, 20 km pikk seeria kitsaid abajaid rannakaljudes [[Marseille]]' (läänes) ja [[Cassis (Bouches-du-Rhône)|Cassis]]'e (idas) vahel. Massiivi kõrgeim tipp on [[Mont Puget]], 565 m kõrge.
 
Kõige paremini tuntud Marseille ''calanque''<nowiki/>'ide koosseisus on [[Calanque de Sormiou]], [[Calanque de Morgiou]], Calanque d'En-Vau, Calanque de Port-Pin ja [[Calanque de Sugiton]].
[[Calanque]]'id, tuntud ka kui [[Marseille calanque'id]], on Provence'i ranniku dramaatiline tunnus, 20 km pikk seeria kitsaid abajaid rannakaljudes [[Marseille]]' (läänes) ja [[Cassis (Bouches-du-Rhône)|Cassis]]'e (idas) vahel. Massiivi kõrgeim tipp on [[Mont Puget]], 565 m kõrge.
 
Kõige paremini tuntud Marseille calanque'ide koosseisus on [[Calanque de Sormiou]], [[Calanque de Morgiou]], Calanque d'En-Vau, Calanque de Port-Pin ja [[Calanque de Sugiton]].
 
Calanque'id on enamasti tertsiaari ajal moodustunud iidsete jõesuude jäänukid. Hiljem, kvaternaari jäätumiste ajal, kui liustikud üle pühkisid, süvendasid nad edasi neid orge, millesse lõpuks (viimase jääaja lõpus) tungis meri ja mis muutusid calanque'ideks.
 
''Calanque''<nowiki/>'id on enamasti tertsiaari ajal moodustunud iidsete jõesuude jäänukid. Hiljem, kvaternaari jäätumiste ajal, kui liustikud üle pühkisid, süvendasid nad edasi neid orge, millesse lõpuks (viimase jääaja lõpus) tungis meri ja mis muutusid ''calanque''<nowiki/>'ideks.
[[Pilt:Garrigue 2007-09-20.JPG|pisi| [[Gariig]], tüüpiline Provence'i maastik]]
 
[[Cosquer' koobas]] on veealune koobas Calanque de Morgiou's, 37 m vee all, kus elati [[paleoliitikum]]is, kui mere tase oli tänapäevasest palju madalam. Selle seinad on kaetud maalingutega, mis pärinevad aastatest 27 000 – 19 000 eKr, kujutades loomi nagu piisonid, kaljukitsed ja hobused, samuti mereimetajad nagu hülged, ja vähemalt ühte lindu, alki.
 
113. rida ⟶ 109. rida:
 
== Keel ja kirjandus ==
 
{{vaata|Oksitaani keel}}
{{vaata|Oksitaani kirjandus}}
 
[[Pilt:Raimbaut de Vaqueiras.jpg|thumb|upright|[[Raimbaut de Vaqueiras]], trubaduurilaulude kollektsioonist "BNF Richelieu Manuscrits Français 854", ''Bibliothèque Nationale Française'', Pariis]]
 
Ajalooliselt oli Provence'is kõneldav keel oksitaani keele dialekt provensaali (''langue d'oc'') ja lähedalt seotud [[Katalaani keel|katalaani]]ga. On mitmeid piirkondlikke erinevusi: [[vivaro-alpin]]'it räägitakse Alpides ja [[provensaali dialekt|provensaali]] erimeid lõunas, sealhulgas ''maritim'', ''rodanenc'' (Rhône'i orus) ja ''[[niçard]]'' (Nice'is). ''Niçard'' on provensaali arhailine vorm, lähedane algsele [[trubaduur]]ide keelele, ja mõnikord on seda peetud omaks kirjakeeleks.
 
124. rida ⟶ 117. rida:
 
=== Oksitaani keeles kirjutavad kirjanikud ja poeedid ===
 
[[Pilt:Folquet de Marseilla.jpg|thumb|upright|Folquet de Marselha, 13. sajandi laulukirjutaja. Kujutatud piiskopirüüs]]
 
[[Provensaali kirjandus]]e, õigemini [[oksitaani kirjandus]]e kuldne ajastu oli 11. sajandil ja 12. sajandil, kui [[trubaduur]]id vabanesid klassikalisest [[Rooma kirjandus|ladina kirjandus]]est ning koostasid romansse ja armastuslaule oma emakeeles. Kõige kuulsamate trubaduuride seas oli [[Folquet de Marselha]], kelle armastuslaulud said kuulsaks üle kogu Euroopa ja keda kiitis [[Dante]] oma "Jumalikus komöödias". Vanemas eas loobus Folquet luuletamisest ning sai [[Le Thoronet' klooster|Le Thoronet' kloostri]] abtiks ja siis [[Toulouse'i piiskop]]iks, kes kiusas raevukalt [[Katarid|katareid]] taga.
 
132. rida ⟶ 123. rida:
 
Provensaali kirjanikud ja poeedid, kes kirjutasid oksitaani keeles:
 
* [[Raimbaut de Vaqueiras]] (1180–1207)
* [[Louis Bellaud]] (1543–1588)
140. rida ⟶ 130. rida:
 
=== Prantsuse autorid ===
 
[[Pilt:Alphonse Daudet.jpg|thumb|upright|[[Alphonse Daudet]]]]
[[Pilt:SidonieGabrielleColette.jpg|thumb|upright|[[Colette]]]]
 
* [[Alphonse Daudet]] (1840–1897) oli tuntuim prantsuse kirjanik Provence'ist 19. sajandil, kuigi ta elas enamasti Pariisis ja [[Draveil|Champrosay]]s. Ta oli tuntud oma teose "Lettres de mon moulin" ("Kirjad minu veskist") (1869) ja triloogia "Tartarin de Tarascon" (1872, 1885, 1890) poolest. Tema loost "L'Arlésienne" (1872) tehti kolmevaatuseline näidend [[Georges Bizet|Bizet]]' muusikaga.
* [[Marcel Pagnol]] (1895–1970), sündinud Aubagne'is, on tuntud nii filmitegijana kui ka oma kirjapandud lapsepõlvelugude "Le Château de la Mere", "La Gloire de mon Pere" ja "Le Temps des secrets" poolest. Ta oli esimene filmitegija, kellest sai [[Prantsuse Akadeemia]] liige aastal 1946.
153. rida ⟶ 141. rida:
[[Pilt:F. Scott Fitzgerald, 1921.png|thumb|upright|[[Francis Scott Key Fitzgerald]] aastal 1921]]
19. ja 20. sajandil meelitas Provence'i kliima ja elustiil kirjanikke peaaegu sama palju kui kunstnikke. See oli 1920. ja 1930. aastatel eriti populaarne briti, ameerika ja vene kirjanike seas.
 
* [[Edith Wharton]] (1862–1937) ostis aastal 1927 [[Castel Sainte-Claire]] endise kloostri kohal mägedes [[Hyères]]'i lähedal, kus ta elas talviti ja kevaditi kuni oma surmani aastal 1937.
* [[Francis Scott Key Fitzgerald]] (1896–1940) ja tema naine Zelda külastasid Rivierat esimest korda aastal 1924, peatudes [[Hyères]]'is, [[Cannes]]'is ja [[Monte-Carlo]]s, jäädes lõpuks [[Saint-Raphaël (Var)|Saint-Raphaël]]i, kus ta kirjutas enamiku teosest "The Great Gatsby" ja alustas teost "Tender is the Night".
176. rida ⟶ 163. rida:
[[Pilt:Frejus Cathedral Cloister Ceiling.jpg|thumb|14. sajandi Fréjus'i katedraali ristikäigu lagi on kaunistatud maalidega loomadest, inimestest ja müütilistest olenditest]]
[[Pilt:Nicolas Froment 003.jpg|thumb|upright|"Põleva põõsa [[triptühhon]]", Nicolas Froment, [[Aix' katedraal]] (15. sajand)]]
Kunstnikud on maalinud Provence'is eelajaloolistest aegadest alates; piisonite, hüljeste, alkide ja hobuste joonistusi aastatest 27 000 – 19 000 eKr leiti [[Cosquer' koobas|Cosquer' koopas]] Marseille' lähistel.
 
14. sajandi [[Fréjus'i katedraal]]i ristikäigu puitlaes on tähelepanuväärne seeria maale piiblistseenidest, fantastilistest loomadest ja igapäevaelu stseenidest, mis maalitud aastatel 1350–1360. Selhulgas on maale nahkhiire tiibadega langenud inglist, maost sabaga saatanast, pille mängivatest inglitest, tiigrist, elevandist, jaanalinnust, kodu- ja metsloomadest, merineitsist, lohest, kentaurist, lihunikust, rüütlist ja žonglöörist.
456. rida ⟶ 443. rida:
Maailmasõdade vahel oli Provence kibedalt jagatud konservatiivseteks maapiirkondadeks ja radikaalseteks suurteks linnadeks. Marseille's olid laialdased streigid aastal 1919 ja Toulonis olid rahutused aastal 1935.
 
Pärast Prantsusmaa kaotust Saksamaale juunis 1940 jagati Prantsusmaa okupeeritud tsooniks ja vabaks tsooniks, Provence jäi vabasse tsooni. Osa Ida-Provence'ist okupeeriti Itaalia poolt. Kollaboratsionism ja passiivne vastupanu andsid järk-järgult teed palju aktiivsemale vastupanule, eriti pärast natsiNatsi-Saksamaa tungimist Nõukogude Liitu juunis 1941, ja kommunistlik partei muutus vastupanus aktiivseks. Vastupanuliikumise Vaba Prantsusmaa juhi [[Charles de Gaulle]] saadik [[Jean Moulin]] visati 2. jaanuaril 1942 langevarjuga [[Eygalières]]'i [[Bouches-du-Rhône]]'is, et ühendada erinevad vastupanuliikumised kogu Prantsusmaal sakslaste vastu.
 
Novembris 1942, pärast liitlaste randumist Põhja-Aafrikas ([[operatsioon "Tõrvik"]]), okupeerisid sakslased kogu Provence'i ([[operatsioon "Attila"]]) ja suundusid siis Touloni ([[operatsioon "Anton"]]). Prantsuse merevägi Toulonis saboteeris oma laevad, et need ei langeks sakslaste kätte.