Franz von Papen: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
4. rida:
Franz von Papen oli pärit jõukast katoliiklikust aadlisuguvõsast. Ta omandas ohvitserihariduse. Diplomaatilisele tööle asus Franz von Papen [[1913]]. aastal.
 
Franz von Papen oli [[Riigipäev (Weimari vabariik)|Riigipäev]]a saadik. [[1920]]–[[1928]] ja [[1930]]–[[1932]] juhtis ta [[Saksa Keskpartei|Tsentrumipartei]] paremat tiiba. Ta oli üks [[riigikantsler]]i kandidaate. 1932 juhtis ta niinimetatud [[Parunite valitsus]]t, osales [[1933]] [[NSDAP|Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei]] võimuletõusus ja oli [[30. jaanuar]]ist [[1933]] kuni [[27. juuli]]ni [[1934]] Saksamaa asekantsler.<ref>http://www.zukunft-braucht-erinnerung.de/franz-von-papen/</ref> Seejärel oli ta Saksamaa suursaadik [[Austria]]s kuni [[Anšlussanšluss]]ini [[1938]]. aastal.<ref>https://www.ushmm.org/wlc/en/article.php?ModuleId=10007120</ref>
 
Aastatel [[1939]]–[[1944]] oli von Papen Saksamaa suursaadik [[Türgi]]s.<ref>http://www.jewishvirtuallibrary.org/jsource/biography/Papen1.html</ref> Seal tehti talle [[24. veebruar]]il [[1942]] [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsus]]e ülema asetäitja [[Naum Eitingon]]i juhtimisel ebaõnnestunud [[atentaat]]. Pomm plahvatas enneaegselt ja ainsana hukkus pommipanija ise, kuigi von Papen sai kergelt vigastada.
 
Pärast sõda vangistati von Papen liitlasjõudude poolt, kuid [[Nürnbergi protsess]] mõistis ta õigeks. Kohtu hinnangul oli ta korda saatnud "poliitilisi ebamoraalsusi", kuid mitte [[inimsusvastane kuritegu|inimsusvastaseid kuritegusid]]. [[1. mai]]l [[1947]] mõistis [[Lääne-Saksamaa]] denatsifitseerimiskohus ta muude kuritegude eest 8 aastaks vangi, aga jaanuaris [[1949]] rahuldati tema taotlus vanglast vabanemisevabastamise kohtataotlus.<ref>http://spartacus-educational.com/GERpapen.htm</ref>
 
Pärast II maailmasõda püüdis von Papen taas hakata tegutsema poliitikas, aga ebaõnnestunult. Seejärel avaldas ta mitu mälestusteraamatut, kus õigustas iseenese poliitikat.