Austria Liitriik: erinevus redaktsioonide vahel

}}

 

 

== Ajalugu ==

=== Iseenda-riigipööre ===

 

 

[[Suur depressioon|Suure depressiooni]] ajal [[Esimene Austria vabariik|Esimeses Austria vabariigis]] 1930. aastate alguses jätkas CS 1931. aastal paavst [[Pius XI]] poolt välja antud entsüklika ''[[Quadragesimo anno]]'' põhjal ideed pideva [[klassivõitlus]]e ületamisest Itaalia fašismi ja Portugali [[Estado Novo]] järgi kujundatud [[Korporatism|korporatiivse]] valitsusvormi rakendamisega. Aastal 1932 [[Austria kantsler]]iks nimetatud CS poliitik Engelbert Dollfuß nägi 4. märtsil 1933 võimalust sotsiaaldemokraadist [[Karl Renner]]i [[Austria Rahvusnõukogu]] presidendi kohalt tagandamiseks pärast hääletusprotsessil toimunud eeskirjade eiramist. Dollfuß kutsus vahejuhtumit parlamendi "enese-eemaldamiseks" (''Selbstausschaltung'') ja ajas järgmise koosoleku 15. märtsil Viini politseidepartemangu jõududega sunniviisiliselt laiali. Tema parteikaaslane, president [[Wilhelm Miklas]] ei teinud [[Adolf Hitler]]i võidu suhtes [[Saksamaa Riigipäeva valimised (märts 1933)|1933. aasta 5. märtsi Saksamaa valimistel]] midagi demokraatia taastamiseks.

Kantsler Dollfuß valitses seejärel erakorraliste dekreetidega, sealhulgas [[Austria Kommunistlik Partei|kommunistliku partei]] keelamine 26. mail 1933, sotsiaaldemokraatliku ''[[Republikanischer Schutzbund]]i'' poolsõjaväelise organisatsiooni keelamine 30. mail ja [[NSDAP|natsipartei]] Austria haru keelamine 19. juunil. Selle asemele rajas ta 20. mail 1933 [[Isamaarinne (Austria)|Isamaarinde]] kui "autonoomse, kristliku, saksa, korporatiivse Austria Liitriigi" ühtsuspartei. 12. veebruaril 1934 sütitasid valitsuse katsed jõustada [[Hotell Schiff]]is [[Linz]]is ''Schutzbundi'' keelustamine [[Austria kodusõda|Austria kodusõja]]. Mäss suruti maha ''[[Austria Relvajõud|Bundesheer]]i'' ja parempoolse ''[[Heimwehr]]i'' vägede toel, [[Ernst Rüdiger Starhemberg]]i juhtimisel, see lõppes sotsiaaldemokraatliku partei ja ametiühingute keelustamisega. Tee diktatuurini lõppes 1. mail 1934, kui jäänukrahvuskogu poolt sõnastati [[Austria põhiseadus|põhiseadus]] tugevalt autoritaarseks dokumendiks.

 

 

=== Anšluss ===

Pärast seda, kui Briti saadik Berliinis [[Nevile Henderson]] 3. märtsil 1938 märkis, et Saksamaa nõudmised Austriale olid õigustatud, algatas Schuschnigg viimase katse säilitada Austria autonoomiat, kavandades 13. märtsil üleriigilist referendumit. Osana oma jõupingutusest saavutada võit vabastas ta sotsiaaldemokraatide juhid vanglast ja saavutas nende toetuse vastutasuks üheparteilise riigi demonteerimise ja sotsialistlike ametiühingute legaliseerimisega. Hitler vastas Wehrmachti vägede mobiliseerimisega Austria piiril ja nõudmisega nimetada Seyß-Inquart Austria kantsleriks. 11. märtsil ründasid Austria natsid [[Austria Liidukantsleri Amet|Liidukantsleri Ametit]] ja sundisid Schuschniggi ametist lahkuma. Seyß-Inquart vannutati Miklasi poolt kantsleriametisse ja järgmisel päeval ületasid Wehrmachti väed vastupanu kohtamata piiri.

 

 

[[Kategooria:Austria ajaloolised riigid]]