Kalle Kurg: erinevus redaktsioonide vahel

[[Maie Kalda]] sõnul avardas Kurg Loomingu "profiili tõlkekirjanduse ja kaasaegse väliskirjanduse ülevaadetega ning teadustemaatilise esseistikaga."<ref name="o5cjl" /> Kirjandusteadlase [[Pärt Lias]]e sõnul kuulub Kalle Kurg nende Loomingu toimetajate hulka, kes on rakendanud tuglaslikku põhimõtet avaldada autoreid "seinast seina", tagades sellega ajakirja prestiižikuse.<ref name="kY89O" />Praktikas tähendas selline hoiak alalist võitlust [[tsensuur]]iga. [[Oskar Kuningas|Oskar Kuninga]] sõnul oli “just Looming selleks tribüüniks, kus varjatumalt või õnnekombel ka avalikumalt sai ennast väljendada meie opositsiooniline eliit”. Ajakirja säärane hoiak tuleb “suurelt osalt panna ka peatoimetaja organisaatorlike võimete arvele. Kerge tal sellise trotsliku joone säilitamine võimuorganite valvsa pilgu all muidugi ei olnud.”<ref name="JxLEg" /> Seda põhjusel, et pidevalt võimude surve all oleva ajakirja traditsiooniliselt avara avaldamispoliitikaga kaasnesid äärmuslikud konfliktid. <ref name="OV0vY" /> Et Loomingu sõjaeelne osa oli avalikkusele suletud [[erifond]]is ja ajakiri vabameelse hoiakuga, takistas ENSV juhtkond ajakirja juubelite avalikku tähistamist. Et saavutada ajakirja 60. juubeli tähistamine, kutsus Kalle Kurg Loomingu peatoimetajana Eestisse ajakirja juubelile Soome kultuuritegelased. Selle poliitilise manöövri tõttu, millega juubel sai rahvusvahelise kultuuriavalikkuse tähelepanu osaliseks, ei saadud seda ignoreerida ega keelata nagu varem. <ref name="eIo8B" /> Ühtlasi sai esmakordselt võimalikuks Loomingu bibliograafia avaldamine (ilmus 1986). Kalle Kurg algatas peatoimetajana ka [[Loomingu talvekool]]i, tema ajal suurenes tunduvalt ajakirja maht ja paranesid toimetuse töötingimused.