Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Hoxha loobus aastal 1983 kehva tervise tõttu mitmest ametist ja Alia hakkas Albaania valitsuses vastutama. Alia reisis palju Albaanias ringi, asendades Hoxhat suurtes sündmustes ja pidades kõnesid uuest poliitikast ning lauldes [[litaania]]id nõrgenevale presidendile. Kui Hoxha 11. aprillil 1985 suri, jättis ta Albaaniale päranduseks repressioonid, tehnoloogilise mahajäämuse, isolatsiooni ja hirmu välismaailma ees. Alial õnnestus eesistuja roll ja ta sai kaks päeva hiljem Albaania Tööpartei seaduslikuks sekretäriks. Ajapikku sai ta domineerivaks tegelaseks Albaania meedias janing tema loosungeid maaliti tahvlitele karmiinpunaste tähtedega kogu riigis.

Väga järk-järgulisedjärkjärgulised ja kerged reformid intensiivistusid, kui [[Mihhail Gorbatšov]] algatas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] uue [[glasnost]]i ja [[perestroika]] poliitika, mis viis [[Berliini müür]]i langemiseni novembris 1989 ja kommunistlike valitsuste kokkuvarisemiseni [[Kesk- ja Ida-Euroopa riigid|Kesk- ja Ida-Euroopas]]. Pärast [[Nicolae Ceaușescu]] ([[Rumeenia]] kommunistlik juht) hukkamist 1989. aasta revolutsioonis kiirendas Alia oma reforme, muretsedes ilmselt vägivalla ja oma saatuse pärast, kui radikaalseid muudatusi ei tehta. Ta allkirjastas [[Helsingi lepped|Helsingi kokkuleppe]] (mille teised riigid allkirjastasid aastal 1975), austades [[inimõigused|inimõigusi]]. 11. detsembril 1990, üliõpilaste ja tööliste tohutu surve all, teatas Alia, et Tööpartei loobus talle garanteeritud ainuvalitsemisõigusest, et saaks moodustada teisi parteisid ja et 1991. aasta kevadel saaks pidada vabad valimised.