Gustav Stresemann: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2007}}
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1989-040-27, Gustav Stresemann.jpg|pisi|Gustav Stresemann]]
'''Gustav Stresemann''' ([[10. mai]] [[1878]] [[Berliin]] – [[3. oktoober]] [[1929]] Berliin) oli [[Saksamaa]] liberaalne poliitik ja riigimees. Ta teenisoli [[Weimari Vabariik|Weimari Vabariigi]] ajal kantslerinakantsler ja välissekretarinavälissekretär. Gustav Stresemann sai aastal [[1926]] [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]].
 
== Varajased aastad ==
 
Stresemann sündis Berliinis. Ta oli pärit keskklassi perest, ta isa oli võõrastemaja pidaja ja õllepruulija. TemaTa õpipaigaksõppis olidmitmes erinevad ülikoolidülikoolis Berliinis ja Leipzigis, ta spetsialiseerus filosoofiafilosoofiale ja kirjanduse õppimiselekirjandusele, peale sellelisaks omandas ta ka doktorikraadi majandusteaduses. Lisaks saiTa taoli ka õpilasühenduse esimeheksesimees.
 
1902. aastal asutas Stresemann Saksa Manufaktuuride ühenduse. [[1903]] abiellus ta jõuka juudist Berliini ärimehe tütregatütre Käte Kleerfeldiga. Samal ajal oli Stresemann juba ka Friedrich Naumanni Rahvus-Sotsiaalse ühenduse liige. 1906. aastal valiti ta [[Dresden]]i linna volikogu liikmeks. Kuigi ta oli algselt töötanud kauba assotsiatsioonides, sai ta juba varsti Saksimaa Rahvusliku Liberaalse partei esimeheks. Stresemann valiti [[Riigipäev (Saksa keisririik)|Reichstagi]] [[1907]]. aastal, kus ta sai lähedaseks erakonna esimehe [[Ernst Bassermann]]iga. Siiski ei olnud ta nõus paljude konservatiivide erakondade liikmetega, selle tõttu aastal 1920 kaotas ta oma positsiooni täidesaatvas komitees ja samal aastal kaotas ta ka oma võimu parlamendis ja linna volikogus.Peale Pärast suuri kaotusi pöördus ta tagasi oma algsetele oskustele ja asutas Saksa-Ameerika majandusassotsiatsiooni. Ta pöördus tagasi Reichstagi 1914. Nõrga tervise tõttu ta eksimileeriti sõjaväest.
Stresemanni poliitika trotsib lihtsat liigitamist. Tänapäeval on teda üldiselt peetud kui üheks oluliseks Saksamaa juhtpositsiooniks ja vankumatuks demokraatia toetajaks Weimari Vabariigi ajal. Edaspidi on teda tuntud kui Euroopa majanduse integratsiooni ettenägijana. Väidetavalt on tema kõige märkimisväärsemaks saavutuseks peetakse Prantsusmaa ja Saksamaa vahelist lepitust, mille eest Stresemann ja Aristide Briand saavutasid [[1926]]. aastal Nobeli rahuauhinna.
Siiski tundub tema poliitiliste ideede evolutsioon tundub siiani mõnevõrra kõikuv. AlgseltAlgul ,Saksa Impeerium, mille Stresemann asutas, oli loodud koos vasakpoolsete Rahva Liberaalidega, Esimese Maailmasõjamaailmasõja kestel aga vahetas ta pooli, minnes üle parempoolsetele, väljendades, et ta lubab toetust Saksamaa monarhiale ja laienemis võimalustelelaienemisvõimalustele. Ta oli üks nendest, kes pooldas allveelaevade piiramatut sõjategevust. Stresemanni assotsiatsioon parempoolsetega kohustas teda kõrvale jääma Saksamaa Demokraatliku erakonna juhtpositsioonist, hoopiski anti Stresemannile võimalus luua oma enda partei, DVP-Deutche Volkspartei (Saksamaa Kodanike partei) tõestasid parempoolsete mõju Rahvus Liberaalse Erakonnale. Enamik tema toetusest tulenes keskklassi ja kõrgklassi proletariaatidelt. DVP platvorm toetas kristlike perekonnaväärtusi, ilmalikku haridust, majanduspoliitikat-langetada tariife, vaenulikkust [[marksism]]i vastu, vastuseisu hoolekande kulutamisele ja põllumajanduse vaibumisele, ihnsuse aktsepteerimist demokraatias. Vaatamata sellele, et tema erakond oli algselt nähtud kui piki sirgjoont kulgevat konservatiivset saksa rahvuslikku erakonda, kui osa rahvusvahelisest opositsioonist Weimari Vabariigis. Eriti oma kahese suhtumisega suutis ta Freikopside ja Kapp Putchi esinduste vastu seista. Stresemann üritas tasapisi teha koostööd ka vasakpoolsetega, varjates seda kiivalt [[Walther Rathenau]] eest.
{{NobelRahu}}