Esimene maailmasõda: erinevus redaktsioonide vahel

'''Esimene maailmasõda''' ('''I MS'''), tuntud ka kui '''Suur ilmasõda''' ja '''Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks''', oli [[1914]]. aasta [[28. juuli|28. juulist]] [[11. november|11. novembrini]] [[1918]] kestnud [[maailmasõda]]. Globaalselt mobiliseeriti sõjategevuseks kokku 70 miljonit sõdurit, seehulgas 60 miljonit eurooplast, tehes sellest ühe ajaloo suurima sõja.<ref>Keegan 1998, lk 8</ref><ref>Bade & Brown 2003, lk 167–168</ref> Sõja tagajärjel hukkus üle üheksa miljoni sõduri ja seitsme miljoni tsiviilisiku (s.h erinevate genotsiidide ohvrid), mis oli muuhulgas tingitud [[Teine tööstusrevolutsioon|sõdivate riikide poolt kasutatud kiiresti arenevast tehnoloogiast]] ja [[kaevikusõda|kaevikusõja]] käigus tekkinud kurnavast [[patiseis]]ust. See oli [[Sõdade loend hukkunute arvu järgi|üks ajaloo verisemaid konflikte]], pannes aluse suurtele poliitilistele muutustele, seehulgas revolutsioonidele mitmetes sõjas osalenud riikides. Sõja lõpus lahendamata jäänud riikidevahelised rivaliteedid olid kakskümmend üks aastat hiljem alanud [[Teine maailmasõda|Teisele maailmasõja]] üheks põhjuseks.<ref>Willmott 2003, lk 307.</ref>

Sõja lõpuks või vahetult pärast lõppu lakkasid eksisteerimast [[Saksa keisririik]], [[Vene keisririik]], [[Austria-Ungari]] ja [[Osmanite riik]]. Riigipiirid joonistati mitmel pool ringi, mille tulemusena tekkis või taastati Euroopas üheksa iseseisvat riiki. Samuti jaotati võitjate vahel ära endised [[Saksa kolooniad]]. [[1919. aasta Pariisi rahukonverents]]il esitas [[Suur Nelik]] (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Ameerika Ühendriigid) oma tingimused. Tulevikus analoogsete konfliktide ärahoidmiseks moodustati [[Rahvasteliit]]. Rahvasteliidu missiooni ebaõnnestumine, koos globaalsete majanduslike raskuste, kaotusest põhjustatud häbi (eriti Saksamaa jaoks) ja natsionalismi tõusuga, olid muuhulgas [[Teine Maailmasõdamaailmasõda|Teise Maailmasõjamaailmasõja]] põhjusteks.