Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
| elukoht =
| kodakondsus =
| rahvus = [[Sakslanesakslane]]
| tegevusala = Füüsikafüüsika
| töökoht =
| haridus =
| tuntumad_tööd = [[Röntgenikiired|Röntgenikiirteröntgenikiirte]] avastamine
| autasud = [[Nobeli füüsikaauhind]] (1901)
| signatuur =
 
==Elukäik==
Wilhelm Conrad Röntgen sündis Lennepi (tänapäevase nimega [[Remscheid]]<nowiki/>i) linnas. Ta oli ainus laps peres, isa oli kaupmees. Esmase hariduse sai ta Martinus von Dormi erakoolis.
 
Teda köitis väga [[füüsika]] ja ta läks õppima [[Zürich]]i polütehnilisse instituuti. Lõpetanud selle, asus ta tööle assistendina sealsamas füüsika kateedrisfüüsikakateedris, hiljem töötas samas valdkonnas [[Gießen]]is.
 
Perioodil [[1871]]–[[1873]] töötas Röntgen [[Würtzburgi Ülikool]]is, hiljem, aastal [[1874]] koos oma professori [[August Adolf Kundtom]]iga läks üle [[Strasbourgi Ülikool]]i. Seal töötas ta viis aastat lektorina, seejärel professorina. 1875 sai ta Wittenbergi Põllumajanduse Akadeemia professoriks.
 
Juba [[1879]] juhtis ta füüsika kateedritfüüsikakateedrit Gießeni ülikoolis. Aastast 1888 oli ta Würzburgi Ülikooli füüsika kateedrifüüsikakateedri eesotsas, hiljem, aastal 1894, valiti ta selle ülikooli rektoriks.
 
Aastal [[1900]] sai temast [[Müncheni Ülikool]]i füüsika kateedrifüüsikakateedri juht, see oli tema viimane töökoht. Hiljem pidi ta oma vanuse tõttu õppetooli üle andma nooremale füüsikule. Wilhelm Conrad Röntgen tegeles tööga elu lõpuni.
 
Wilhelm Conrad Röntgenil olid sugulased Ameerika Ühendriikides ja ta tahtis emigreeruda. Vaatamata sellele, et ta võeti [[Columbia Ülikool]]i [[New York|New Yorgis]], jäi ta Münchenisse, kus jätkus tema karjäär.
 
==Kiirte avastamine==
Wilhelm Conrad Röntgen oli töökas inimene. Olles Würzburgi Ülikooli füüsilisefüüsika instituudi juht, oli tal harjumus hilisööni istuda oma laboris. 8. novembril 1895, kui kõik tema assistendid olid koju läinud, jätkas Röntgen oma tööd. TaaskordTaas lülitas ta sisse voolu kadooditorus, mis oli musta paberi sisse mähitud. Baariumi plaatinatsüaniidi [[kristall]]id, mis vedelesid ligidal, hakkasid helendama. Teadlane katkestas voolu ja helendus lõppes. Seejärel lülitas ta voolu taas sisse, ja kristallid, mis ei olnud mitte kuidagi seotud toruga, hakkasid jälle helendama.
 
Järgnevate uurimuste põhjal tegi Röntgen järelduse, et toru kiirgab tundmatut kiirgust, mille ta nimetas X-kiirguseks. Röntgeni eksperimendid näitasid, et X-kiired tekivad katoodikiirte põrkumisel katooditoru seintega. Teadlane tegi katooditoru spetsiaalse kujuga, antikatood oli lapik, see tekitas intensiivse X-kiirte voo.
 
Tänu sellele torule õppis Röntgen tundma uute, tundmatute kiirte peamisi omadusi. Hiljem saidhakati needneid kiiredkiiri nimeksnimetama "röntgenikiired"röntgenikiirteks.
 
Selgus, et X-kiired suudavad levida läbi paljude mitteläbipaistvate materjalide, seejuures kiired ei peegeldu ega murdu. Röntgen salvestas ka esimesed röntgenipildid.
Röntgen sai palju pakkumisi eri firmadelt, kes soovisid osta leiutise kasutusõigust, aga Röntgen keeldus patenteerimisest, kuna ta ei suhtunud oma uurimustesse kui tuluallikasse.
 
Aastaks 1919 olid röntgenitorud kasutusel igal pool paljudes riikides. Tänu nendele tekkisid uued tehnikavaldkonnad, röntgenoloogia, röntgenodiagnostikaröntgendiagnostika, röntgenistruktuuriline analüüs jne.
 
==Tunnustused==
 
==Isiklikku==
Röntgen oli abielus, kuid tal polnud lapsi. Naine suri aastal 1919, tol hetkelkui Röntgen oli 74-aastane.
 
==Välislingid==