Larry Page: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid
PResümee puudub
15. rida:
 
== Varajane elu ja haridus ==
Page sündis [[East Lansing]]us, [[Michigan]]is. Tema isa, Carl Vincent Page, omandas [[doktorikraad]]i [[informaatika]]s [[Michigani Ülikool]]ist aastal 1965, kui seda valdkonda alles loodi. Ta oli [[Michigan State University]] informaatika [[professor]] ja, Page'i ema, Gloria, oli sealsamas programmeerimise juhendaja.<ref name="bmRjg" /> Kuigi Page'i ema on juut, ei kasvatatud teda religioosses perekonnas ning ta ei pea ennast juudiks.<ref name="qdlmM" />
 
Page'i kodu oli täidetud arvutite, jakõiksuguste tehnoloogiatehniliste ningvahendite ja teadusajakirjadega. Page luges väga palju raamatuid ningja ajakirju ja, mängis [[saksofon]]i ningja õppis [[helilooming|komponeerimist]]ut. Page on maininud, et tema muusikaline haridusmuusikaharidus on inspireerinud tema pühendumist kiirusele arvutustes, kuna muusikas on kiirus väga oluline.<ref name=":0" />
 
Page'i huvitasid arvutid esimest korda, kui ta oli kuuene, sest ta sai mängida esimese põlvkonna [[personaalarvuti]]tega. Ta oli esimene laps oma koolis, kes oma koduse töö tegi [[tekstiredaktor]]is.<ref name=":1" /> Tema vanem vend õpetas teda ka asju lahti võtma. Page sai aru, et ta tahab leiutada uusi asju, ning juba 12-aastasena teadis ta, et tahab kunagi firma luua.<ref name=":1" />
 
Page käis Okemos [[Montessori]] koolis 1975 kuni 19791975–1979 ja lõpetas East Lansingu keskkooli aastal 1991. Page omandas [[bakalaureus|bakalaureusekraadi]]e kiitusega [[arvutitehnika]] erialal [[Michigani Ülikool]]is ning [[magistrikraad]]i informaatikas [[Stanfordi ülikool]]is.<ref name="znEPU" />
 
== Doktoriõpe ja teadustöö ==
Otsides [[doktoritöö]] teemat, kaalus ta [[veeb]]i matemaatilisest vaatepunktist uurimist. Ta käsitles [[Hüperlink|link]]ide struktuuri suure [[graaf]]ina. Tema juhendaja [[Terry Winograd]] julgustas teda seda ideed edasi uurima ning Page on hiljem seda nimetanud parimaks nõuandeks, mis ta kunagi saanud on.<ref name="K1gNK" /> Ta kaalus ka isesõitvate autode kohta uurimustööuurimistöö tegemist.<ref name=":2" />
 
Page uuris oma töös, kui palju ja millised teised lehed teatud lehele viitavad, ning nende linkide väärtust. Varsti liitus tema projektiga ka teine Stanfordi doktorant, Sergey Brin. Projekti algne nimi oli "BackRub".<ref name=":2" />
 
=== Otsingumootor ===
Leidmaks lehekülje tähtsust, lõid Brin ja Page algoritmi PageRank ning leidsid, et selle abil saab luua olemasolevatest kordades parema [[otsingumootor]]i. Page'i ühiselamu tubaühiselamutuba kasutati riistvara jaoks ning Brini toast tehti kontor ja programmeerimise keskus, kus nad testisid uut otsingumootorit veebis. Projekti kiire kasv põhjustas Stanfordi arvutiinfrastruktuurile probleeme.<ref name=":3" />
 
Brin ja Page kasutasid Page'i algelisi teadmisi [[HTML]]ist ning seadsid üles lihtsa otsingulehekülje kasutajate jaoks. Nende otsingumootori populaarsuse kasv tõi kaasa vajaduse järjest rohkemate [[server]]ite jaoks. Augustis [[1996]] tehti esimene versioon Google'ist avalikuks.<ref name=":2" />
39. rida:
{{Main|Google}}
 
Aastal 1998 asutasid Brin ja Page firma '''Google Inc'''. Algne [[domeeninimi]] oli Googol, mis tuletati arvust [[googol]] – see pidi tähendama meeletut infokogust, mida otsingumootor hakkab indekseerima. PealePärast ettevõtte asutamist määras Page ennast selle tegevjuhiks ningja Brini Google'i juhatuse esimeheks.<ref name=":0" />
 
Esialgse miljoni dollari suuruse laenuga kolisid nad 2000. aasta alguseks kontorisse [[Mountain View]]'s [[California]]s. Juuniks olid nad indekseerinud miljard [[internetiaadress]]i, olles selle aja suurim otsingumootor.<ref name="5y2Dv" />
45. rida:
Page keskendus otsingumootori võimalikult kiireks tegemisele. Samuti toetas ta Google'i avalehe lihtsana hoidmist, et otsingutulemused laaditaks kiiremini.<ref name="YUHHH" />
 
PealePärast survet investoritelt lahkus Page 2001. aastal tegevjuhi kohalt ning tegutses edasi toodete juhina.<ref name=":0" />
 
Page juhtis aastal 2005 [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]]i omandamist 50 miljoni dollari eest. Page veetis palju aega Androidi tegevjuhi ja kaasasutaja [[Andy Rubin]]iga. Septembris 2008 ilmus turule esimene Androidi kasutav telefon G1 ning aastaks 2010 müüdi Androide esimest korda rohkem kui Apple'i mobiiltelefone. Varsti sai Androidist maailma populaarseim mobiilide [[operatsioonisüsteem]].<ref name=":0" />
 
Aastal 2011 asus Page uuesti tööle Google'i tegevjuhina.<ref name="kHi6i" /> 2013. aastaks oli vähemalt 70 Google'i teenust suletud ning järele jäänutejärelejäänute välimust ningja sisu muudeti sarnaseksühtlustati.<ref name="1yX6Z" />
 
== Alphabet ==
[[Pilt:Alphabet Chart-vector.svg|pisi|Alphabeti struktuur]]
{{Main|Alphabet}}
10. augustil 2015 teatas Page, et Google on restruktureeritud mitmeks uue [[valdusfirma]] '''Alphabet Inc.''' tütarettevõtteks. Page'ist sai Alphabeti tegevjuht ning Google'it hakkas juhtima [[Sundar Pichai]].<ref name=":4" />
 
Page'i motivatsioon restruktureerimiseks oli muuta Google selgemaks ja lihtsamini jälgitavaks ning paremini juhtida Google'iga vähe seotud firmasid.<ref name=":4" /><ref name="mDZ11" />
 
== Muud tegevused ==
Page on investor [[Tesla Motors]]is.<ref name="JSffF" /> Ta on investeerinud taastuvasse energiassetaastuvenergiasse. Samuti on ta huvitatud intelligentsete süsteemide sotsiaalsest ja majanduslikust mõjust janing sellest, kuidas arenenud digitaalseid tehnoloogiaid saabsaaks kasutada töönädala lühendamiseks, inimeste vajaduste rahuldamiseks ja [[Tehnoloogiline tööpuudus|tehnoloogilise tööpuudus]]e leevendamiseks.<ref name="lzSyA" />
 
== Eraelu ==
Aastal 2007 abiellus Page Lucinda Southworthiga. Southworth on teadlaneteadlase ja modellmodelli Carrie Southworthi õde. Neil on kaks last, sündinud 2009. ja 2011. aastal.<ref name="HHfiB" />
 
== Viited ==