Tööealine rahvastik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
16. rida:
[[Tööjõu-uuring]]us, kuhu Statistikaameti kirjeldusel ''on kaasatud kogu tööealine elanikkond'', arvestatakse tööealisteks inimesed, kes uuringunädalal olid 15–74-aastased.<ref>[http://www.stat.ee/dokumendid/65481 Statistikaamet. Tööjõu-uuring. Metoodika]</ref>
Tööealise rahvastiku vanusevahemiku alumine väärtus 15 aastat vastab kujunenud rahvusvahelisele tavale, millises vanuses loetakse noori tööle sobivaks.<ref>[http://stats.oecd.org/glossary/detail.asp?ID=4848 OECD glossary of statistical terms. Employment to population ratio]</ref> [[Euroopa sotsiaalharta]] artikli 7 paragrahvi 1 kohaselt peavad lepinguosalised riigid kehtestama vanuse alammääraks töösuhte alustamisel 15 aastat (erandid on lubatavad vaid [[laps|laste]] kergemate tööde suhtes, mis ei kahjusta nende tervist, moraali ega [[haridus]]e omandamist). Ka Eesti [[töölepingu seadus]]e kohaselt ei tohi [[tööandja]] [[tööleping]]ut sõlmida ega tööle lubada alla 15-aastast või [[koolikohustus]]likku [[alaealine|alaealist]], välja arvatud sätestatud erijuhtudel.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13198475&leiaKehtiv Töölepingu seadus]</ref> [[Arengumaa]]des, kus noorte osakaal rahvastikus on suur, võib noorte
Tööealise rahvastiku vanusevahemiku ülemine väärtus 64 seostub asjaoluga, et paljudes Euroopa riikides on üldine [[pensioniiga]] 65 aastat. [[Keskmine eluiga|Oodatava eluea]] kiire kasv ja [[rahvastiku vananemine]] tõstatavad küsimuse, kas vastavalt tuleks üle vaadata ka tööealise rahvastiku definitsiooni vanusevahemiku ülemine väärtus.<ref name="Minty"></ref>
|