Tapa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P viide |
P lingid |
||
12. rida:
== Nime algupära ==
Tapa nimi tuleneb tõenäoliselt:
* [[Eestlased|eestlastel]] ja [[Liivlased|liivlastel]] kasutusel olnud [[Isikunimi|isikunimest]] ''Tabbe, Tappe,''
* nime ''Stefanos'' mugandustest ''Taban'', ''Teppo'' vms või
* sõnast ''tapp'' (omastavas käändes ''tapu''), mis tähendab [[Harilik humal|humalat]] või muud vääntaime, nt [[kassitapp]], ([[Soome keel|soome murdesõna]] ''tappo'' tähendab [[Tara|taraga]] ümbritsetud haritavat maad ning [[Karjala keel|karjala]] ''tapos'' tähendab elukohta).<ref name=":0" />
Tapa nime seostamine tapmise, tapluste ja lahingutega on [[rahvaetümoloogia]], millel puudub nii ajalooline kui [[Keeleteadus|keeleteaduslik]] alus.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=Tapa|Pealkiri=Tapa|Väljaanne=Eesti kohanimeraamat|Aeg=|Kasutatud=20.02.2018}}</ref>
== Ajalugu ==
Tapa [[küla]] on kirjasõnas esmakordselt mainitud [[1482]]. ja [[Tapa mõis|mõisat]] [[1629]]. aastal (saksa keeles ''Taps'').<ref name="8trdy" />
[[1870]]. aastal rajati [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonna]] [[Tapa mõis]]a maale [[Tapa raudteejaam]] [[Tallinna–Narva raudtee|Peterburi–Tallinn–Paldiski raudteeliinil]]. 1876. aastal avati liiklus [[Tapa-Tartu raudtee|Tapa–Tartu raudteeliinil]] ja Tapa muutus sellega raudteesõlmeks. [[Tapa raudteejaam]]a lähiümbrusesse hakkas seejärel tekkima [[alevik]]. [[1917]]. aastal sai Tapa [[alev]]iks, [[1926]]. aastal aga [[Linn|linnaks]].
1927. aastal taotles Tapa linnavalitsus linna liitmist [[Virumaa]] külge, mida aga ei rahuldatud.<ref name="BVhcG" />
{{Vaata|Tapa linnavolinike loend 1934}}, ''[[Tapa linnavolinike loend 1939]]''
Tapa linn oli aastatel 1950–1962 [[Tapa rajoon]]i keskus.
48. rida:
[[19. sajand]]i 60. aastatel hakati Venemaa keisririigis intensiivselt raudteid ehitama. Esimeseks Eesti alal ehitatud raudteeks oli [[Balti Raudtee Selts]]i (1907. aastast [[Balti raudtee]]) [[Balti raudtee|Tallinna–Peterburi raudtee]], mille ehitamist alustati [[1869]]. aastal ja lõpetati aasta hiljem. 1875. aastal alustati [[Tapa–Tartu raudtee]] harutee ehitamist ja juba järgmisel aastal oli seegi valmis.
[[1876]]. aastal ehitati siinsesse põlisesse kuusemetsa esimene maja – [[Tapa raudteejaam]]a [[Vaksal|hoone]]. Millest sai alguse ka Tapa kui jõudsasti kasvav raudteelaste asula. Kuusemetsast juuritud platsile kerkisid raudteelaste elamud, ehitati [[hobupostijaam]], apteek, kauplused, kõrts, koolid, võõrastemajad, rajati väiketööstused. Sajandivahetusel oli Tapa [[Alevik|alevikus]] pisut alla tuhande elaniku. 19. sajandi lõpus oli Tapa [[Waldorf|Waldorfi]] võõrastemaja [[Peterburi]] keskklassi „tervise parandamise paik" tänu kosutavale metsaõhule.
[[1910]]. aasta paiku lammutati osa Tapa puidust jaamahoonest ja asemele ehitati telliskivihoone, kuhu paigutati einelaud ja ooteruumid. Alles 1980. aastatel seoses [[Tallinn]]as avatud [[Muuga sadam]]a käikulaskmisega rekonstrueeriti jaamahoonet.
54. rida:
[[1916]]. aastal ehitati paekivist depoohoone [[auruvedur]]ite remondiks. 1960. aastatel seda rekonstrueeriti, 1988. aastal anti käiku uus [[Veduridepoo|depoo]]korpus. Aastate jooksul kujunes Tapa vagunite remonditsehh Eesti suurimaks kaubavagunite remondiettevõtteks.
[[EVR Cargo|AS EVR Cargo]] Tapa [[Depoo|depood]] jaguneb tänapäeval kaheks: veduri- ja vagunidepooks. Veduridepoo tegeleb erinevat tüüpi vedurite tehnohoolduse ja suuremahuliste remonttöödega, veduri rattapaaride treimise ja C36 tüüpi vedurite rataste formeerimisega. Vagunidepoo tegeleb vagunite depoo- ja kapitaalremondiga, vaguni rattapaaride treimise ja formeerimisega, vagunite värvimise ja muude vagunite remonditöödega. Depood asuvad Tapa linna idaservas 19 ha suurusel territooriumil, kus tootmispinda on 8000 m<sup>2</sup><ref name="YI0IX" />.
=== Militaarminevik ===
| |||