Turism: erinevus redaktsioonide vahel

'''Turism''' on reisimine väljapoole oma tavalist elukeskkonda [[meelelahutus]]e, [[äri]] või muul eesmärgil ning sellise reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine.

 

Mõned turismi definitsioonid lisavad piirava tingimusena, et turismireisi sihtkoht peab olema reisija alalisest asukohast vähemalt 80 km kaugusel, sihtkohas viibimise kestus peab jääma alla aasta ja reisi eesmärgiks olevad tegevused ei tohi olla sihtkohas tasustatud. Vahel eristatakse ka vähemalt üht ööbimist sisaldavaid ja ühepäevaseid turismireise.

 

 

Sihtkoha järgi võib turismi jagada [[siseturism|sise-]] ja välisturismiks: esimene hõlmab reisimist ühe riigi piires, teine rahvusvahelisi reise.

Inimajaloo algusest saati on inimesed eri eesmärkidel maailmas ringi rännanud. Juba antiikajal reisisid ühiskonna rikkamad liikmed küll puhkuse, küll lõbu- või teadmistejanu nimel teistesse piirkondadesse. [[Vana-Rooma]] ülikud külastasid Vahemere piirkonna kuurorte [[Baiae|Baiaes]], [[Pompei|Pompeis]] ja [[Hierapolis|Hierapolises]], filosoofid võtsid ette retki [[Aleksandria|Aleksandriasse]] ja [[Lähis-Ida]] iidsetesse templitesse.<ref name="04azl" />

 

Enne rongiliikluse arengut oli tänapäevase turismi eelkäijaks nn ''Grand Tour'' 17. kuni 19. sajandil, mil Suurbritannia ja Põhja-Euroopa kõrgklassi haritud noormeeste seas oli levinud käia üleeuroopalisel retkedel.<ref name="0CdlM" /> Retked võisid kesta aastaid ja neid nähti ülikoolijärgse haridustee ühe etapina. Reisi eesmärgiks peeti antiik- ja renessansskultuuri pärandite ning Mandri-Euroopa aristokraatlike kommetega tutvumist. Aja jooksul kujunesid välja tüüpilised reisiplaanid, „kohustuslik“ oli järgemööda aega veeta [[Pariis]]is, [[Šveits]]is ja erinevates [[Itaalia]] linnades.<ref name="fj8w0" /> Oma muljed jäädvustati [[reisikiri|reisikirjades]], mis võisid hiljem saada kodumaal müügihittideks.<ref name="saRDT" />

 

 

=== Loodusturism ===

{{Vaata|Loodusturism}}, ''[[Ökoturism]]''

 

 

=== Religiooniturism ===

{{Vaata|Palverännak}}

[[Religiooniturism]] võetakse ette usulistel või moraalsetel põhjustel, selle alla käivad [[Palverännak|palverännakud]] pühapaikadesse ja pühadesse linnadesse, [[Misjon|misjonitööd]], [[Klooster|kloostrites]] viibimised ja usuteemalised kokkutulekud. Religiooniturismi ajalugu ulatub tagasi antiikaega, selle sihtkohad ja tähtsus erinevad religiooniti. [[Kristlane|Kristlaste]] palverännakud on seotud [[Jeesus Kristus]]e ja [[Pühak|pühakute]] sünni-, elu- ja surmapaikadega, lisaks ka [[paavst]]i elupaigaga [[Vatikan]]is. [[Moslem|Moslemitel]] on kombeks vähemalt kord elus ette võtta [[hadž]] ehk palverännak [[Meka]]sse.<ref name="2sASH" />

 

=== Üritusturism ===

 

=== Nišiturism ===

 

Turismiatraktsioonid võib jagada neljaks:

* '''inimtekkelised''' (algselt turismile mitteorienteeritud) – esialgu kandsid muud funktsiooni (nt ajaloolised ehitised);

* '''inimtekkelised''' (algselt turismile suunatud) – spetsiaalselt mõeldud turistide meelitamiseks (lõbustuspargid, ostukeskused, muuseumid);

Peaaegu kõigest on võimalik kujundada turismiatraktsioon, kuid mitte kõigil pole võrdseid võimalusi. Ühtede tõmbetegurid kaaluvad üles teiste omad. Prominentsemad atraktsioonid on näiteks [[Eiffeli torn]] ja [[Suur Hiina müür]].<ref name=":5" />

 

== Kultuuri mõju turismile ==

 

===Positiivne mõju===

Piirkondade ulatusliku liikluse tõttu ei suuda infrastruktuur toime tulla kiire kasvuga, mille tagajärjeks on ülerahvastatus. Turistid võivad häirida kohalike elanike elu ja nende tavasid, tekitades müra, segadust ja rahutust. Samuti võib toimuda kultuuride segunemine ehk kohalikud kopeerivad teise kultuuri tavasid ja toimub mõlema kultuuri eripära ja moraal. Seega selline segunemine võib tuua usulise väärtuste kaotamist. <ref name="I7xMU" />

 

Tänapäeval on kunstil suur roll inimeste meelitamises. Euroopa riikides külastatakse muusikali, teatri, balletti ja ooperit. Muuseumid on kodanike ja turistide jaoks peamised ja kättesaadavamad sihtkohad. Euroopas on seitse muuseumit, millel on väga mõjukas osatähtsus, suurem osa nendest muuseumitest paikneb Pariisis ja Londonis. Viimastel aastakümnetel on Euroopa linnadest saanud loomingulised keskused, näiteks Bilbao, Berliin, Amsterdam, Kopenhaagen. Kultuur mõjutab otseselt linna kinnisvara väärtust, muutudes kultuurilise uuenemise strateegiate peamiseks elemendiks. <ref name="9CVyt" />

Näiteks Eestis saavutab populaarsuse Rotermanni kvartali arhitektuur. Samuti on Kumu kunstimuuseum on väga tihtine valik turistide seas. Eesti teatrikunstis on esile kerkinud teater NO99. Rahvamuusika on teinud läbi teatava taassünni. Näiteks korraldatakse Viljandi Pärimusmuusika Festivali ja muidugi kõige jõukam ja tähtsam on laulupidu. Enam kogub tähelepanu eestivene kultuur. <ref name="vvZqR" />

 

== Turismi mõju ==

=== Positiivne mõju ===

Turism aitab luua uusi töökohti nii otseselt, luues tööd turiste teenindavale personalile, kui ka kaudselt [[jaemüük|jaemüügi-]] ja [[Transport|transpordisektoreid]] kasvatades. Turistide jaoks loodud infrastruktuuri, näiteks kaubanduskeskusi, lõbustusasutusi ja transpordisõlmi, saavad kasutada ka kohalikud. Maapiirkondades võib turism aidata kaasa väikeettevõtete loomisele. Turistidelt laekub kohalikku majandusse makse, mida vähem arenenud piirkondades võib kasutada koolide ja haiglate ehituseks.<ref name="Simm" />

 

 

[[Loodusturism|Loodus-]] ja [[ökoturism]] aitavad tõmmata tähelepanu loodusrikkuste kaitse vajadusele, näidates nende väärtust puutumata kujul. Mitmel juhul võib loodusobjektide rahaline väärtus turismi tõmbeallikana ületada selle objekti [[Loodusvarad|loodusvarade]] kasutuselevõtust saadavat tulu.

 

== Vaata ka ==

 

* [[Turismi mõisteid]]