Erinevus lehekülje "Christoph Kolumbus" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (Kuupäevad eestipäraseks: aaaa-kk-pp -> pp.kk.aaaa)
P
Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber [[Sevilla]]sse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid [[1541]]. aastaks.
 
Sinna jäid mõlemad kuni [[1795]]. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele janing Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord [[Havanna]]sse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need [[1898]] uuesti Sevillasse ja paigutati [[Sevilla katedraal]]i. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksa korda.
 
== Meretee Aasiasse ==
[[Mongolite riik|Mongolite riigi]] ülemvõim [[Aasia]]s võimaldas eurooplastel pikka aega turvaliselt mööda [[siiditee]]d jõuda [[India]]sse ja [[Hiina]]sse, kus asusid sellised väärtuslikud kaubad nagu [[siid]] ja [[vürtsid]]. [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|Konstantinoopoli langemine 1453. aastal]] [[Osmanid|Osmanite]] valdusessevaldusse muutis siiditee kasutamise raskemaks ja ohtlikumaks. Portugali meresõitjad püüdsid seetõttu leida mereteed Indiasse.
 
1470. aastal tegi [[Firenze]] astronoom [[Paolo dal Pozzo Toscanelli]] Portugali kuningale [[Afonso V]]-le ettepaneku võtta kasutusele läänesuunaline meretee, mis tema hinnangul oli lühim marsruut [[Vürtsisaared|Vürtsisaartele]] ja Hiinasse. Afonso V ei võtnud ettepanekut vastu.<ref name="Boxer" />
Portugali maadeavastajad asusid uurima mereteed ümber Aafrika. Edu saavutati aastal 1488, mil [[Bartolomeu Dias]] jõudis [[Hea Lootuse neem]]eni. Samal perioodil, 1480. aastatel, tegid Kolumbuse vennad ettepaneku järgida Toscanelli plaani jõudmaks Indiasse üle Atlandi. Siiski oli Diase avastus kasvatanud huvi kagusuunalise meretee vastu, mis kahandas oluliselt huvi Kolumbuse ettepaneku vastu leida läänesuunaline meretee.<ref name="murphy" />
 
1485. aastal esitas Kolumbus oma plaanid Portugali kuningale [[João II]]-le. Ta tegi ettepaneku, et kuningas varustaks kolme vastupidavat laeva ja annaks Kolumbusele aasta aega leidmaks Atlandi ookeanil marsruuti [[Orient]]i. Kolumbus soovis saada "ookeani suure admirali" auaste, oma avastatud maade kuberneriks ja ühe kümnendiku nende maade tulust. Kuningas esitas Kolumbuse ettepaneku oma ekspertidele, kes selle tagasi lükkasid. Nende arvates oli Kolumbuse arvutuslik meretee pikkus 3860 km liiga väike.<ref name="Morison-Admiral" /> Tegelik vahemaa on umbes 20 000 km,<ref>Phillips, Jr (1992), lk 110.</ref> mistõttu poleks ükski 14. sajandi laev suutnud kanda kaasas piisavalt provianti ja värsket vett nii pika meretee läbimiseks. Suurem osa tolleaegsetest Euroopa navigaatoritest pidas läänepoolset mereteed Aasiasse mitte läbitavaksläbimatuks.
 
Pärast Portugali kuninga korduvat äraütlemist sõitis Kolumbus [[Genova]]sse ja [[Veneetsia]]sse, kuid teda ei saatnud edu kummaski linnas. Ta saatis oma venna Bartholomew ka Inglismaa kuninga [[Henry VII]] juurde, kes samuti ei soovinud Kolumbuse plaanidesse rahaliselt panustada.<ref name="thewildcatsvictory" />
 
== Isiklikku ==
On teada, et tal oli kolm venda – Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega – Hernando (ka Fernando) ja Diego. Samas pole seniajani üksmeelt tema täpse sünniaja ja -koha osas. Prantslased tutvustavad Kolumbuse sünnimaana [[Korsika]]t, mis tol ajal samuti kuulus Genova Vabariigi koosseisu, mille alamana Ameerika avastaja sündis.
 
== Kirjandus ==
* [[Klaus Brinkbäumer]], [[Clemens Höges]], "Kolumbus". Saksa keelest tõlkinud [[Tiina Aro]]. Sari [[Gloria Mundi]], [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], [[Tallinn]] [[2007]], 512 lk.
*{{Cite book | title= The worlds of Christopher Columbus | first1= William D. | last1= Phillips, Jr | first2= Carla Rahn | last2= Phillips | year=1992 | publisher= Cambridge University Press | location= Cambridge, UK | url= https://books.google.com/books?id=8jhtmzLlX70C | ref=harv | isbn= 0-521-35097-2 | accessdate= 28.02.2016}}
 
== Viited ==
<ref name="Morison-Admiral">Samuel Eliot Morison, ''Admiral of the Ocean Sea: The Life of Christopher Columbus'', (Boston: Atlantic-Little, Brown, 1942). Reissued by the Morison Press, 2007. ISBN 1-4067-5027-1.</ref>
}}
 
== Kirjandus ==
* [[Klaus Brinkbäumer]], [[Clemens Höges]], "Kolumbus". Saksa keelest tõlkinud [[Tiina Aro]]. Sari [[Gloria Mundi]], [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], [[Tallinn]] [[2007]], 512 lk.
*{{Cite book | title= The worlds of Christopher Columbus | first1= William D. | last1= Phillips, Jr | first2= Carla Rahn | last2= Phillips | year=1992 | publisher= Cambridge University Press | location= Cambridge, UK | url= https://books.google.com/books?id=8jhtmzLlX70C | ref=harv | isbn= 0-521-35097-2 | accessdate= 28.02.2016}}
 
== Välislingid ==
* [http://www.parnupostimees.ee/050906/esileht/valismaa/10067389.php Lõputu vaidlus Kolumbuse luude asukoha üle]
* [[Priit Kivi]] [http://rooma.postimees.ee/160706/esileht/valisuudised/202550.php Kolumbuse viimse puhkepaiga peavad reetma DNA-proovid]
* [http://epl.delfi.ee/news/valismaa/maadeavastaja-kolumbuse-sailmed-vajasid-dna-prooovi?id=51039761 Maadeavastaja Kolumbuse säilmed vajasid DNA-proooviproovi]. Delfi.ee
 
 
{{commons|Christophorus Columbus|Christoph Kolumbus}}
128 359

muudatust