Redaktsioon: 22. detsember 2015, kell 00:26 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 802 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. veebruar 2018, kell 23:55 redigeeri eemalda Bountykilla (arutelu \| kaastöö) 70 muudatust Kustutasin topeltlõigu. Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Voltage Multiplier diagram.PNG\|pisi\|280px\|Cockcroft-Waltoni kordisti]] '''Pingekordisti''' on [[elektriahel]], mis muundab madalama [[Pinge (elekter)\|pingega]] [[vahelduvvool]]u kõrgema pingega [[alalisvool]]uks<ref> Lembit Abo. Raadiolülitused. Tallinn, Valgus, 1990</ref>. Tavaliselt kasutatakse pingekordistina [[kondensaator]]itest ja [[diood]]idest koosnevat lülitust. Pingekordisteid kasutatakse mõnesajavoldiste pingete tekitamiseks elektroonikaseadmetele, ent ka miljonite voltideni ulatuvate pingete saamiseks füüsika [[eksperiment]]ide ja [[Välk\|tehisvälgu]] katsete jaoks. Kõige levinum on ebasümmeetrilise skeemiga pingekordisti, mida nimetatakse ka Cockcrofti-Waltoni kordistiks. ~~==Tööpõhimõte==~~ ~~[[Pilt:Voltage Multiplier diagram.PNG\|pisi\|280px\|Cockcroft-Walton’i kordisti.]]~~ '''Pingekordisti''' on [[elektriahel]], mis muundab [[elektrienergia]] madalama [[Pinge (elekter)\|pingega]] [[vahelduvvool]]u kõrgema pingega [[alalisvool]]uks<ref> Lembit Abo. Raadiolülitused. Tallinn, Valgus, 1990</ref>. Tavaliselt kasutatakse pingekordistina [[kondensaator]]itest ja [[diood]]idest koosnevat lülitust. Pingekordisteid kasutatakse mõnesajavoldiste pingete tekitamiseks elektroonikaseadmetele, ent ka miljonite voltideni ulatuvate pingete saamiseks füüsika [[eksperiment]]ide ja [[Välk\|tehisvälgu]] katsete jaoks. Kõige levinum on ebasümmeetrilise skeemiga pingekordisti, mida nimetatakse ka Cockcrofti-Waltoni kordistiks.

Pingekordisti: erinevus redaktsioonide vahel