Carl Robert Jakobson: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sveatarkin (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Sveatarkin (arutelu | kaastöö)
Paigutasin malli õigesse kohta.
15. rida:
Jakobson osales [[Eesti Kirjameeste Selts]]i ja [[Eesti Aleksandrikool]]i rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses, olles alates [[1870]]. aastast [[Eesti Aleksandrikooli peakomitee]] liige.
 
[[1868]]. ja [[1870]]. aastal pidas Jakobson [[Vanemuine (selts)|Vanemuise]] seltsis [[kolm isamaakõnet]], mis ilmusid aastal [[1870]] raamatuna.{{vaata|Kolm isamaa kõnet}}
 
[[1871]]. aastal asus Jakobson elama [[Tallinn|Tallinnasse]], kuid ka seal ei saanud ta luba eestikeelse ajalehe asutamiseks.
30. rida:
 
Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Tema "[[Kooli Lugemise Raamat|Kooli Lugemise Raamat]]u" (kolm osa; [[1867]]–[[1876]]) esimene osa ilmus 40 aasta jooksul 15 trükis. Laialdaselt tulid kasutusele ka "Uus Aabitsaraamat..." ([[1867]]), "Veikene Geograafia" ([[1868]]) ja tütarlastekoolide lugemik "Helmed" ([[1880]]). Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest.
{{vaata|Carl Robert Jakobsoni esimene isamaaline kõne}}
 
Ta taotles eesti laulukooridele algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud "Wanemuine Kandle healed" (kaks vihikut, [[1869]]–[[1871]]) ja "Rõõmus laulja" ([[1872]]). Ühiskondlikust tegevusest lahutamatu on Jakobsoni patriootiline luule (kogu "[[C. R. Linnutaja laulud]]" [[1870]]; sisaldab ka tõlkeid, peamiselt saksa luuleklassikast) ja palju mängitud näidend "[[Artur ja Anna]]" ([[1872]]), mis taunib [[seisus]]te ebavõrdsust.