Erinevus lehekülje "Carl Robert Jakobson" redaktsioonide vahel

Parandasin sõnastust, sõnajärge, interpunktsiooni
(→‎Elulugu: Tegu on eluloo, mitte noorusaastatega.)
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
(Parandasin sõnastust, sõnajärge, interpunktsiooni)
 
==Elulugu==
Carl Robert Jakobsoni isa oli [[Torma]] [[kihelkonnakool]]i õpetaja [[Adam Jakobson]]. [[Natalie Auguste Johanson-Pärna]] oli tema õde ja [[Eduard Magnus Jakobson]] oli tema vend.
 
Jakobson elas noorpõlves [[Torma]]s ning sai alghariduse isalt ja kohalikus [[kihelkonnakool]]is. Aastatel [[1856]]–[[1859]] õppis ta [[Valga]]s [[Cimze seminar|Cimze seminaris.]]
 
Aastatel [[1859]]–[[1862]] oli Jakobson isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862. läksaastal tatekkisid tal Torma mõisniku ja pastoriga vastuollulahkhelid ning Jakobson lahkus sellelt ametikohalt. Ta, asusasudes [[õpetaja]]ks [[Jamburg]]i. Aastast [[1864]] töötas ta kooli- ja [[koduõpetaja]]na [[Peterburi]]s. [[1865]]. aastal omandas ta [[gümnaasium]]i [[ülemkooliõpetaja]] kutse [[saksa keel]]e ja [[saksa kirjandus|kirjandus]]e alal [[gümnaasium]]i [[ülemkooliõpetaja]] kutse.
 
Jakobson liitus [[Peterburi patriootide ring]]iga ning alustas selle rühma mõjul tegevust publitsisti ja koolikirjanikuna. 1865. aastal hakkas ta saatma kaastöödkaastöid [[Eesti Postimees|Eesti Postimehele]], hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele [[ajaleht]]edele. Aastal [[1868]] jäi rahuldamata Jakobsoni taotlus asutada Peterburis [[eesti keel|eestikeelne]] ajaleht.
 
Jakobson osales [[Eesti Kirjameeste Selts]]i ja [[Eesti Aleksandrikool]]i rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses, olles alates [[1870]]. aastast [[Eesti Aleksandrikooli peakomitee]] liige.
 
[[1868]]. ja [[1870]]. aastal pidas Jakobson [[Vanemuine (selts)|Vanemuise]] seltsis [[kolm isamaakõnet]], mis ilmusid aastal [[1870]] ilmusid raamatuna.
 
[[1871]]. aastal asus Jakobson elama [[Tallinn|Tallinnasse]]a, kuid ka seal ei saanud ka sealta luba eestikeelse ajalehe asutamiseks.
 
[[1872]]–[[1874]]. aastal töötas Jakobson [[Vana-Vändra vald|Vana-]] ja [[Uue-Vändra vald|Uue-Vändra valla]] kirjutajana.
 
Aastal [[1874]] ostis Jakobson [[Vändra]] lähedal asuva [[Kurgja talu]], millest ta kavatses teha näidismajapidamise. Samal aastal korraldas ta Vändras Eesti esimese [[künnivõistlus]]e. Jakobson valiti [[Pärnu Eesti Põllumeeste Selts]]i ja [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i presidendiks. Nendes seltsides pidas ta [[põllumajandus|põllumajandusalaseid]]ealaseid teadmisi ja uuendusi tutvustavaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid ja esitas põllumajanduse edendamise kava.
 
Aastast [[1878]] toimetas Jakobson [[Viljandi]]s ajalehte [[Sakala (ajaleht)|Sakala]]. Tema lähemadtähtsamad abilised [[toimetus]]es olid [[Jaak Järv (kirjanik)|Jaak Järv]] ja [[Jakob Kõrv]]. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis [[rahvakool]]i vabastamist [[kirik]]u hooldusesttiiva alt. See tõi kaasa konflikte eestlastest [[kirikuõpetaja]]tega ja lõpuks [[rahvuslik liikumine|rahvusliku liikumise]] mõõdukamate tegelaste kaugenemise Sakalast. Konflikt kandus ka suurtesse rahvuslikesse organisatsioonidesse.
 
1881. aastal valiti Jakobson [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks.
[[Pilt:C. R. Jakobson´i "Kooli Lugemise raamat", I jagu. 1889.a., photo499.jpg|thumb|C. R. Jakobsoni "Kooli Lugemise Raamat", I osa (1867)]]
Jakobson andisoli esimesenaesimene, kes andis eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhiseid. Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajandusepõllumajandusalase õppe- ja käsiraamatu "Teadus ja Seadus põllul" (esimene osa [[1869]]) ning raamatud "Kuidas põllumees rikkaks saab" ([[1874]]), "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" ([[1876]]), "Sakala Kalender põllumeestele" ([[1880]]) ja mõned teised. Nendega pani ta aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele.
 
Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Tema "[[Kooli Lugemise Raamat|Kooli Lugemise Raamat]]u" (kolm osa; [[1867]]–[[1876]]) esimene osa ilmus 40 aasta jooksul 15 trükis. Laialdaselt tulid kasutusele ka "Uus Aabitsaraamat..." ([[1867]]), "Veikene Geograafia" ([[1868]]) ja tütarlastekoolide lugemik "Helmed" ([[1880]]). Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest.
{{vaata|Carl Robert Jakobsoni esimene isamaaline kõne}}
 
Ta taotles eesti laulukooridele algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud "Wanemuine Kandle healed" (kaks vihkuvihikut, [[1869]]–[[1871]]) ja "Rõõmus laulja" ([[1872]]). Ühiskondlikust tegevusest lahutamatu on Jakobsoni patriootiline luule (kogu "[[C. R. Linnutaja laulud]]"; [[1870]]; sisaldab ka tõlkeid, peamiselt saksa luuleklassikast) ja palju mängitud näidend "[[Artur ja Anna]]" ([[1872]]), mis taunib [[seisus]]te ebavõrdsust.
 
Kõik Jakobsoni teosed avaldati [[uus kirjaviis|uues kirjaviisis]]. See aitas uue kirjaviisi võidulepääsule kaasa.
 
Jakobson haigestus 1882. aasta kevadtalvel kopsupõletikku (eestlased kahtlustasid tapmist arsti poolt, sestpidades kuidas siisimelikuks nii suur,suure tugev jatugeva terve mees võis surramehe loomulikku surma). C. R. Jakobson on maetud [[Kurgja talu kalmistu|perekonnakalmistule Kurgjal]]. Tema lesk ja tütred kuulusid Vändra saksa kogudusse. <ref>[[Ev. J. V.]] Kurgja perenaise kirstu juures. Rahvaleht, 1. märts 1940, nr. 52, lk. 4.</ref>. Aastal [[1948]] avati Kurgjal tema tegemiste jäädvustamiseks [[Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum|muuseum]].
 
1956. aastal anti Viljandi 1. Keskkoolile C. R. Jakobsoni nimi. 2012., aastast 2012 kannab koolsee nime [[Viljandi Jakobsoni Kool]]. Aastatel 1992–2010 kaunistas tema portree Eesti suurimat, [[Viiesajakroonine pangatäht|500-kroonist rahatähte]]. C. R. Jakobsoni nime kannavad tänavad paljudes Eesti linnades ja väiksemateski asulates.
[[Pilt:Carl Robert Jakobsoni skulptuur Viljandi kesklinnas, kujur Mati Karmin, 13. september 2010.jpg|thumb|Carl Robert Jakobsoni skulptuur Viljandi kesklinnas, sügis 2010]]
[[1957]]. aastal püstitati Jakobsoni [[mälestussammas]] Torma kooli juurde (skulptor [[Roman Haavamägi|Roman Haavamägi)]], [[1993]]. aastal avati monument ka Viljandis (kujur [[Mati Karmin]]) ja arhitekt [[Tiit Trummal]]).
 
[[Eesti Telefilm]] on teinud Jakobsonist dokumentaalfilmi "[[Carl Robert Jakobson (film)|Carl Robert Jakobson]]" (režissöör [[Mati Põldre]], [[1982]]).
 
==Teoseid==
 
==Välislingid==
{{Commonskat|Carl Robert Jakobson}}
{{vikitekstid}}
*{{ISIK|734}}
 
723

muudatust