Redaktsioon: 17. jaanuar 2017, kell 11:54 redigeeri 2001:7d0:87ff:6480:e8b4:7692:d1f9:68ea (arutelu) →‎Vaata ka ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. veebruar 2018, kell 18:47 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
5. rida: == Tehniline info == Digitelevisioonis on kasutusel mitmesugused [[lahutusvõime]]d, realaotusviisid ja kuvasuhted: lahutusvõimet väljendatakse reas olevate [[piksel\|pikslite]] ja ridade üldarvu korrutise kujul; realaotus võib toimude üle rea (nagu analoogtelevisioonis), siis on ridade arvu järel tähis i (sõnast ''interlace''), või rida-realt (järjestlaotus), tähis p (sõnast ''progressive''); *kuvasuhe (pildi laiuse ja kõrguse suhe) on enamasti 16:9, kuid mitmed telejaamad kasutavad veel 4:3 kuvasuhet. Mõned telekanalid edastavad kinofilme 21:9 kuvasuhtega - 16:9 teleris on sel juhul pildi üla- ja alaosas must riba. 19. rida: [[Tavalahutusega televisioon]] SDTV (ingl k ''standard definition television'')is võib samuti kasutusel olla erinevaid [[lahutusvõime]]id ja kuvasuhteid sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast; nii on endistes [[PAL]]- ja [[SECAM]]-maades kasutusel 576i ja [[NTSC]]-maades 480i. Kuna [[digitaalsignaal]]i saab jagada alamvoogudeks, on iga [[televisioonikanal]]i kaudu võimalik edastada ~~mitu~~mitut tavalahutusega ja/või kõrglahutusega programmi ning raadioprogramme. See võib olla korraldatud automaatselt või ~~siis~~ saavad edastajad võimaluse vähendada ülekande [[bitikiirus]]t ja teha vastuvõtt lihtsamaks kaugemal asuvatele või mobiilsetele vaatajatele. == Digitelevisiooni edastusstandardid== [[Pilt:Digital broadcast standards.svg\|pisi\|300px\|Digitelevisiooni edastamise süsteemid]] Digitaaltelevisiooni signaali edastab nagu analoogsignaaligi maapealne levivõrk (antennitelevisioon), kaablivõrk ([[kaabeltelevisioon]]) ja satelliidivõrk ([[satelliittelevisioon]]), kus pilt edastatakse Eestis H.264 kodeeringuga ehk MPEG-4 pildikodeeringu formaadis. Maapealses antennivõrgus on kasutusel standardid [[DVB-T]] ~~ning~~ja DVB-T2 (~~Telemastide~~telemastide kaudu kantakse Eestis HDTV pilt üle ainult selle standardiga!) ja kaabeltelevisioonis [[DVB-C]]. Levinud on ka telesignaali edastamine [[Internetiprotokoll]]i abil ([[IPTV]]), kasutades vask- ([[DSL]]) või [[Valguskaabel\|optilise kaabli]] võrku. Standardid [[DMB]] ja [[DVB-H]] on välja töötatud selleks, et võimaldada pihuseadmetel, näiteks ~~mobiiltelefoniga~~mobiiltelefonil, vastu võtta ~~telesignaale~~televisioonisignaale. DVB-H on tänaseks ~~kõrvaleheidetud~~kõrvale heidetud seoses uuema ja paindlikuma tehnoloogia arenguga. == Analoogtelevisioonilt digitaaltelevisioonile üleminek == Digi-TV-l on analoogtelevisiooni ees mitmeid eeliseid. Kõige olulisem neist on see, et digikanalid on väiksema ribalaiusega, mis võimaldab sageduskanali kaudu edastada rohkem programme, kõrglahutusega pilti, elektroonilist telekava, heli ~~ning~~ja subtiitreid mitmes keeles janing ~~samuti~~osutada mitmesuguseid interaktiivseid teenuseid. Digitaalsignaalid reageerivad häiretele teistmoodi kui analoogsignaalid. Näiteks, tüüpiline probleem analoogtelevisiooni puhul on fantoompildid (peegeldused), nõrgast signaalist tingitud müra ja muid võimalikke probleeme, mis vähendavad pildi ja heli kvaliteeti, kuigi programm ise võib olla veel vaadatav. Digitelevisiooni pilt püsib televiisoris ühtlaselt stabiilne, muidugi eeldusel, et antennist saabuv signaal on piisavalt tugev. Digisignaali tugevus kaablis sõltub erinevatest teguritest, näiteks kas kasutusel on veel vana või vigane antenn, kasutusel on vana suure sumbuvusega antennikaabel või asub antenn liiga madalal. Saatjatest kaugemates vastuvõtukohtades, kus nõrga analoogsignaali puhul oli pilt siiski vaadatav, ei tarvitse digitaalne signaal üldse pilti anda. Kõrgemate raadiosageduste kasutamine ~~TV kanalitel~~telekanalitel suurendab neid probleeme, eriti juhtudel, kui puudub otsevaade vastuvõtuantenni ja TVtelevisiooni saatemasti vahel. ==Vaata ka==

Digitelevisioon: erinevus redaktsioonide vahel