Rotoskoop: erinevus redaktsioonide vahel

'''Rotoskoop''' on [[animatsioon]]itehnika, mis loob väga elutruu liikumise, kuna iga joonistus on kopeeritud, kaader kaadri haavalkaaderhaaval {{kas|[[live action film]]i}} põhjal. Mõnele tundub see tehnika piirav, kuna liikumine on tugevalt seotud reaalsusega ja pole ruumi karikatuursuseks või liialdusteks. Kuid olles loominguline, suudab rotoskoobi meetod olla üsna abstraktne.

Tehnika leiutas [[Max Fleischer]], kes kasutas seda oma seerias "Out of the Inkwell" 1915. aasta paiku. Ta patenteeris meetodi 1917. aastal ja kasutas seda ka oma edasistes töödes: Betty Boopi multifilm varajastel1930ndate 1930ndatelalguses, "Gulliveri Reisidreisid" (''"Gulliver's Travels''" (1939)), "Supermani" multifilm. [[Walt Disney]] ja tema animaatorid võtsid rotoskoop meetodirotoskoopmeetodi kasutusele multifilmis "Lumivalguke ja seitse pöialpoissi" (''"Snow White and the Seven Dwarfs''" (1937)), "Tuhkatriinu" (''"Cinderella''" (1950)). Hiljem, kui Disney animatsioon muutus stiliseeritumaks, kasutas ta rotoskoopmeetodit peamiselt rotoskoop meetodit inimese ja looma liikumise õppimiseks.

Rotoskoop tehnikatRotoskooptehnikat kasutati laialdaselt varastes Nõukogude Liidu animatsioonfilmides, kuna see sobis sotsrealismi esteetikaga.

Algne protsess kujutas endast ''live action'' filmi kaader-haavalkaaderhaaval projekteerimist klaasile. Leht paberit asetati klaasile ning see tekitas ekraani, millele animaator joonistas kaadri. Mõnikord kasutasid animaatorid seda tehnikat liikumise õppimiseks, näiteks hobuse galopp. Tänapäeval on klaasi peal joonistamise asendanud arvuti.

Klassikalises rotoskoop tehnikasrotoskooptehnikas, kus joonistused olid kantud kiledele, kombineeriti uus animatsioon ja vana ''live-action'' ühele filmilindile. Seda tehti kahel viisil: sobiv animatsioonikaader asetati kohakuti ''live-action''-<nowiki/>'i kaadriga ja seeseda pildistati üles, ning nii iga kaadriga. Teine variant oli pildistada üles animatsioonanimatsiooni ning siis seda kombineerida ''live-action''<nowiki/>'i materjaliga, kasutades optilise printimise meetodeid.

Rotoskoop tehnikaRotoskooptehnika tulemus võib näha välja "keev" või värisev, kuna tõmmatav joon on erinev kaadrites.

Rotoskoop meetoditRotoskoopmeetodit on kasutatud ka eriefektide tegemiseks. Näiteks "[[Tähtede sõda|Tähtede sõja]]" filmis loodi selle meetodiga helendus mõõkade ümber. Animaatorid tõmbasid igas kaadris mõõga ümber joone ning pärast lisasid digitaalselt joonele helenduse.

Rotoskoop tehnikaRotoskooptehnika jaoks on soovitatav valida vaheldusrikas tiheda liikumissagedusega ''live-action'' filmilõik, siis säilib ka huvi materjali vastu pika animeerimisprotsessi jooksul. Sobivat materjali võib leida spordist; tantsimisest; tegevusest, mis loob rütmi (nt kiikumine, keerutamine) või hoopis filmilõik sisse- ja väljasõitudega (''zoom in, zoom out'')