Redaktsioon: 18. veebruar 2018, kell 22:19 redigeeri 90.190.253.237 (arutelu) →‎Välislingid Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. veebruar 2018, kell 00:41 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 903 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| räägib Eesti parteist; Islandi partei kohta vaata artiklit [[Arengupartei (Island)]].}} [[Pilt:Riigikogu liberaal-tsentristlik fraktsioon. Vasakult Tõnu Kõrda, Krista Kilvet, Priit Aimla, Tiit Made, Andra Veidemann, Arvo Junti, Rein Karemäe.jpg\|pisi\|Riigikogu liberaal-tsentristlik fraktsioon 1996. aastal. Vasakult [[Tõnu Kõrda]], [[Krista Kilvet]], [[Priit Aimla]], [[Tiit Made]], [[Andra Veidemann]], [[Arvo Junti]] ja [[Rein Karemäe]] ]] '''Arengupartei''' oli ~~Eestis~~[[Eesti]]s aastatel [[1996]]–[[1999]] tegutsenud liberaal-tsentristlik [[partei]]. Pärast erakonna lagunemist 1999. aastal püüti seda 2001 veel taaselustada ning registreerida erakonda '''Uus Eesti''', kuid registreerumine ei õnnestunud. == Ajalugu == ~~Loodi~~Arengupartei loodi [[Keskerakond\|Keskerakonna]] riigikogu fraktsiooni lõhenemise tulemusel pärast Keskerakonna kongressi 30. märtsil 1996 kui [[Edgar Savisaar]] asus [[Andra Veidemann]]i asemel juhtima Keskerakonda. Savisaar oli tõrjutud Keskerakonna juhtimisest pärast 1995. aasta sügisel esile lahvatanud [[lindiskandaal]]i. 7. aprillil 1996 lahkusid Keskerakonnas ja selle riigikogu fraktsioonist [[Priit Aimla]], [[Arvo Junti]], [[Krista Kilvet]], [[Rein Karemäe]], [[Tõnu Kõrda]], [[Tiit Made]] ja Andra Veidemann ning moodustasid riigikogus 7-liikmelise liberaal-tsentristliku fraktsiooni. [[Pilt:Arengupartei asutamiskongress - Tiina Mitt ja Andra Veidemann hääletavad.jpg\|pisi\|left\|[[Tiina Mitt]] ja [[Andra Veidemann]] hääletamas Arengupartei asutamiskongressil 1996. aastal]] 10. rida ⟶ 11. rida: Erakonna registreerimiseks oli vaja 1000 liiget, mille kokkusaamine polnud kerge ülesanne. Alles 1997. aasta 1. juuni seisuga oli erakonna nimekirjas 1023 inimest. 18. juunil 1997 kandis [[Tallinna Linnakohus\|Tallinna Linnakohtuniku]] abi Külli Ojaste Arengupartei mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Arengupartei oli esimene Eesti erakond, mis uue [[erakonnaseadus]]e järgi nõuetekohaselt registreeriti. [[Pilt:Tiit Made Riigikogus sõna võtmas.jpg\|pisi\|[[Tiit Made]] 1997. aastal Riigikogus sõna võtmas. Arengupartei sillamäelased esitasid 1998. aastal juhatusele nõude, et Made visataks parteist välja kuna ta ei toeta keeleseaduse liberaliseerimist, mille peale Made ise erakonnast lahkus.]] Kuid juba enne erakonna registreerimist süvenes erakonnas võitlus Veidemanni ja Junti vahel erakonna esimehe koha pärast, mis jagas erakonna liikmed kahte ossa. Ei suudetud kokku leppida, millal korraldada järgmine erakonna kongress. See toimus alles 22. novembril 1997 juba selges lõhenemise kontekstis. Arvo Junti ja Tõnu Kõrda olid selleks ajaks lahkunud riigikogu liberaal-tsentristlikust fraktsioonist, mis tähendas vastavalt riigikogu kodukorrale fraktsiooni likvideerumist kus pidi olema 6 liiget. Junti ja Kõrda ühinesid taas keskfraktsiooniga. 21. rida ⟶ 22. rida: 1999. aasta riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimistel ebaõnnestumise järel algas ka Koonderakonna lagunemine. Mitmed otsesest poliitilisest tegevusest kõrvale jäänud Arengupartei ja Koonderakonna senised liikmed [[Ülo Nugis]], [[Juhan Aare]], Tiina Miti ja Krista Kilveti eestvedamisel otsustasid koguda mõlema erakonna riismed kokku, kaasates koostööle ka valimistel samuti ebaõnnestunud [[Eesti Sinine Erakond\|Eesti Sinise Erakonnaga]] (ESE). Eesmärgiks oli moodustada uus erakond. Plaani käivitamiseks kutsuti 16. detsembril 2000 kokku seni likvideerimata Arengupartei egiidi all erakorraline kongress. Selleks ajaks oli selge, et sinistega koostööst ei tule midagi välja, sest ESE Jaan Laasi juhtimisel pelgas kogenud poliitikuid ja loobus ühinemisest. Kongressil otsustati muuta partei nime. Uueks nimeks võeti Eesti Demokraatlik Partei (EDP) ja kuulutati see Arengupartei õigusjärglaseks. Kuid erakonna registreerimiseks vajalikku 1000 liikmest jäi tublisti puudu. EDP esimeheks valiti Tiina Mitt, esimehe asetäitjaks Juhan Aare ja peasekretäriks Viljar Veskiväli. Mõne kuuga sai selgeks, et Demokraatlikust Parteist ei tule midagi välja. Jaan Laasi sinised olid kiiresti muutnud erakonna nime ([[Demokraadid – Eesti Demokraatlik Partei]]) ja selle registreerinud. Aprillis 2001 kutsuti taas varjusurmas oleva Arengupartei egiidi all kokku selle erakonna uus erakorraline kongress. Mõnikümmend kongressil osalenut võtsid vastu uue modifitseeritud programmi ja põhikirja ning formeeriti ka uus juhatus. Nimeks võeti [['''Erakond Uus Eesti]]'''. Esimeheks valiti Ülo Nugis, esimehe asetäitjaks Tiina Mitt ja peasekretäriks Juhan Aare. Juunis 2001 korraldati ~~Käsmus~~[[Käsmu]]s suveseminar, kus konstateeriti fataalset paratamatust: erakonda ei õnnestu liikmete vähesuse tõttu registreerida. Eesti poliitilises elus tegutsemiseks pole perspektiivi. Mõne kuu pärast oli seegi uue partei asutamise katse läinud hingusele. Asutajate soov oma erakonnaga poliitikas osaleda kustus. Üks osa Erakonda Uus Eesti luua üritanutest Juhan Aarega eesotsas ühines 2003. aasta jaanuaris [[Eestimaa Rahvaliit\|Eestimaa Rahvaliiduga]] (ERL) . ==Välislingid==

Arengupartei: erinevus redaktsioonide vahel