Vikipeedia

Õlireostus: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid
PResümee puudub
9. rida:
== Nafta olemus ja omadused==
[[Pilt:Nafta destilleerimine.gif|pisi|left|Toornafta töötlemisel tekkivad naftasaadused]]
Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Naftaks nimetatakse põhiliselt [[Süsinik|süsinikust]] ja [[Vesinik|vesinikust]] koosnevat maapõues leiduvat õlitaolist põlevat vedelikku, mis on tekkinud miljonite aastate jooksul meredes elutsenud ning savi- ja liivakihtide alla mattunud taimsete ja loomsete jäänuste lagunemisel hapniku juurdepääsuta. Värvuselt võib toornafta varieeruda peaaegu värvitust kuni mustani. KaasajalTänapäeval toodetakse valdav osa vedelkütustest toornaftast.<ref name=":2" />
 
[[Nafta|Toornafta]] peamiseks töötlemisvõtteks on [[destillatsioon]], mille saaduseks on umbes 15% [[Bensiin|bensiini]], 20% [[Petrooleum|petrooleumi]], samas koguses diiselkütust ja ligikaudu 50% [[Masuut|masuuti]], mida kasutatakse nii katelde kütmisel kui ka edasidestilleerimisel, mille tulemusena saadakse erinevaid määrdeõlisid. Toornaftast töötlemise käigus tekkinud naftasaadused on vedelgaasid, bensiinid, petrooleumid, diisliõlid, kerged [[kütteõlid]], rasked kütteõlid ja [[Bituumen|bituumeni<nowiki/>d]].<ref name=":1" />
18. rida:
|-
|'''C'''
|82–87%
|82%–87%
|-
|'''H'''
|11%–1411–14,5%
|-
|'''S'''
|0,01%–601–6,0% (harva kuni 8%)
|-
|'''O'''
|0,05%–005–0,35% (harva kuni 1,2%)
|-
|'''N'''
|0,0001%–10001–1,80%
|}
Nafta koosneb põhiliselt süsinikust ja vesinikust. Väävlit, hapnikku ja lämmastikku ([[Heteroaatom|heteroaatomeid]]) on naftas kokku 1%–12%. Samas leidub naftas üle 50 elemendi: [[vanaadium]]it (10<sup>−5</sup>%–10<sup>−2</sup>%), [[nikkel|niklit]] (10<sup>−4</sup>%–10<sup>−3</sup>%), [[kloor]]i (jälgedest kuni 2 ∙10<sup>−2</sup>%) jt.<ref name=":2" />
36. rida:
Keemiliselt on nafta kahjulik, lagunedes keskkonnas eriti aeglaselt. Sattudes merre või rannikualadele, mõjutab see kogu sealset ökosüsteemi negatiivselt.
 
Kuigi naftareostuse korral kõneldakse naftast, on siiski reostusallikaks naftast pärinevad erinevad saadused: vedelgaasid, bensiinid, petrooleumid, diisliõlid, kerged kütteõlid, rasked kütteõlid ja bituumenid.
 
Suurem osa naftasaadustest on veest kergemad, selles lahustumatud ning toatemperatuuril vedelas olekus. Toatemperatuuril tahkes olekus on vaid pigi ja bituumen. Vedela nafta puhul on tegemist voolava ainega, mis merre sattudes laiub õhukese kihina merepinnale. Veega kokku puutudes nafta olek muutub ning see õhustub. See tähendab, et nafta lendub, seguneb, muutub tilkadeks, laguneb ja vajub vee alla. [[Lenduvus|Lendumine]] on nafta üks peamisi omadusi.
 
Kergemad naftaliigid  nagu diisel, bensiin ja petrooleum võivad veest lenduda 75% ulatuses vaid mõne päevaga. Lenduvad ühendid on paraku naftasaaduste kõige mürgisemad ja süttivamad koostisosad. Seejärel moodustub mittelenduvatest järelejäänud koostisosadest tahke raske mass, mis võib muutuda veest raskemaks, vajudes vee alla ja põhjustada seal ulatuslikke probleeme põhjaelustikule.<ref name=":3" />
 
== Nafta mõju mereelustikule ==
48. rida:
Merelindudele võib naftaga määrdumine saada saatuslikuks. Juba väike kogus naftat lindude sulestikul võib vähendada nende soojapidavust ning põhjustada surnuks külmumist. Lisaks vähendab naftaga määrdunud sulestik lindude ujumis-, sukeldumis- ja lennuvõimet. Sulestikku puhastades neelavad linnud naftat, mis neid mürgitab.
 
Kuid palju hullemaid tagajärgi põhjustab reostuse pikaajaline toime. Naftasaaduste kahjulikud koostisosad põhjustavad taimedele ja loomadele mürgitusi, erinevaid haigusi, kahjustusi rakutasemel, arenguhäireid ja sellega kaasnevaid probleeme. Nafta kuulub [[Kantserogeenid|kantserogeensete]] ainete hulka, soodustades kasvajate teket. Seega ei pruugi reostuse kahjulik toime avalduda kohe, vaid alles järgmistel põlvkondadel erinevate patoloogiate näol.
 
Naftast pärinevad kahjulikud ühendid satuvad organismidesse otsesel kokkupuutel või toidu ja ainevahetuse kaudu. Kuna tegemist on lahustumatute ühenditega, akumuleeruvad need elusolenditesse ning toiduahela kaudu kumuleeruvad kahjulikud ühendid, mis lõpuks jõuavad meresaaduste kaudu inimese toidulauani.<ref name=":3" />
 
== Vees toimuvad lagunemisprotsessid ==
Esmased vees toimuvad protsessid on  levimine, aurustumine, hajumine, [[Emulsioon|emulsiooni]] moodustumine ja lahustumine. Edasi hakkab nafta [[Oksüdatsioon|oksüdeeruma]], settima ja biolagunema. Tähtsaim protsess on aurustumine, mille tulemusena väheneb oluliselt merekeskkonda jääv õlikogus. Lendumise tulemusena jäävad alles raskemad ja tahkemad ained, mis muutuvad veest raskemaks ning võivad vajuda merevee sügavamatesse kihtidesse. Õlikihi vette sattudes võib see edasi kanduda kas laiguna veepinnal, vees hõljudes või [[Hoovus|hoovustega]] veekogu põhjas. Reostuse levimise suunda on keeruline ennustada, kuid tänapäeval kasutatakse spetsiaalseid arvutusmudeleid selle ennustamiseks.<ref name=":1" />
 
== Nafta liikumine vees ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Õlireostus"