Kompassi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
12. rida:
Kompassi asum on saanud nime samanimelise kõrtsi järgi.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
== Ajalugu ==▼
[[Fail:TLA_1465_1_513_V-Kompassi_tn_12,_kinnistu_nr_605_17_05_1938_fotogr_E_Brockner.jpg|thumb|V-Kompassi tn 12, kinnistu nr 605 (1938)]]▼
Vanimad teated Kompassi-nimelise (Kompasna) koha kohta pärinevad 1830. aastast. Selleks ajaks oli piirkonnas juba kujunenud välja kompaktne asustus – sellele maa-alale ehitati esimesed majad tõenäoliselt 18. sajandi keskel ja teisel poolel. Kohaliku pärimuse järgi ehitati selles kandis kõigepealt krundi tahaotsa madal kuuritaoline osmik, mille kõrvale ehitati hiljem teine sarnane osmik. Kui pere majanduslik olukord paranes, siis ehitati tänava äärde kahekorruseline puitmaja.<ref name=":0" />▼
Vana puithoonestus säilis Kompassi asumis pikka aega, mistõttu 1930. aastatel peeti seda piirkonda omamoodi vabaõhumuuseumiks. Suurem osa sellest vanast hoonestusest hävis 1944. aasta märtsipommitamise käigus, 1970ndatel lammutati viimasedki puumajad.<ref name=":0" />▼
Kompassi asumi algsete elanike seas oli palju [[Tatarlased|tatarlasi]], kes teenisid Vene sõjaväes. Keisrinna [[Katariina II]] valitsemisajal tehti jõupingutusi allutatud rahvaste venestamiseks ning kirjanik [[Rudolf Sirge]] andmeil oli üheks selliseks meetmeks sunniviisiline abielu eesti neidude ja tatarlastest mereväelaste vahel. Kompassi asumis elas 1920. aastatel kümmekond tatarlaste peret, 1930. aastate keskpaigas oli alles vaid üks pere.<ref name=":0" />▼
Kompassi asumi algne asustustuumik asus [[Härjapea jõgi|Härjapea jõe]] ääres. Hiljem hakkas asustus kasvama lääne suunas kuni [[Vene turg|Vene turuni]] (praegune Viru väljak), põhja suunas [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteeni]], lõuna suunas [[Maakri|Maakri asumini]] ning idas [[Kadriorg|Kadrioru]] poole.<ref name=":0" />▼
1876. aastal avati asumis ühekorruseline rõhtpalkidest seintega maneež (Maneeži 4), mille juurde kuulus mitu abihoonet, sealhulgas 4 talli. Selle maneeži järgi sai hiljem nime [[Maneeži tänav]].<ref name=":0" />▼
Maneeži tänaval asus laevaomanike seltsile Linda kuuluv ait, kus tegutses kuni 1889. aastani Eesti laulu- ja mänguselts [[Estonia (teater)|Estonia]]. Samu ruume kasutas aastatel 1893–1907 [[Tallinna Vabatahtlik Atleetide Klubi]] (ka Boesbergi klubi), mille liikmete hulka kuulus mitu nimekat raskejõustiklast, näiteks [[Georg Lurich]] ja Gustav Vain.<ref name=":0" />▼
1894. aastal rajati praeguse [[Gonsiori tänav|Gonsiori]] ja [[Villem Reimani tänav|Villem Reimani]] tänava nurgale [[Pühtitsa abiklooster]], mille näol oli tegemist väikese puukirikuga. 1900. aastal võeti vastu otsus ehitada suurvürstinna Maria Nikolajevna sündimise auks uus kirik, mille nimeks sai Jumalaema Templisse Viimise kirik. See kirik lammutati 1960. aastal [[Gonsiori tänav|Gonsiori tänava]] (toonase M. Lomonossovi) tänava rekonstrueerimise käigus.<ref name=":0" />▼
1917. aastal asus Tartu mnt 1 krundil olevasse hoonesse Tallinna Kunsttööstuskool (praegune [[Eesti Kunstiakadeemia]]). Aastatel 1922–1923 ehitati maja Kunsttööstuskooli tarbeks ümber. 2010. aastal vana õppehoone lammutati.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://arileht.delfi.ee/news/uudised/algab-kunstiakadeemia-vana-maja-lammutamine?id=31694293|Pealkiri=Algab Kunstiakadeemia vana maja lammutamine|Väljaanne=Ärileht|Aeg=09.04.2010|Kasutatud=03.08.2017}}</ref> Praegu asub [[Eesti Kunstiakadeemia]] [[Südalinn|Südalinna]] asumis.▼
1920. aastate alguses tegutses Kompassi asumis [[Tallinna Sionistide Organisatsioon]] ning 1921. aastal kolis sinna [[Riigiarhiiv (Eesti)|Eesti Riigiarhiiv]]. Kirjanduse, kunsti ja näitlejate klubi [[Must Roos]] asus aadressil Suur-Kompasna 28.<ref name=":0" />▼
== Elanikkond ==
65. rida ⟶ 47. rida:
==Kompassi asumi tänavad==
Kompassi asumis asuvad [[Gonsiori tänav]], [[Kivisilla tänav]], [[Ants Laikmaa tänav]], [[Maakri tänav]], [[Maneeži tänav]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Pronksi tänav]], [[Raua tänav]], [[Rävala puiestee]], [[Villem Reimani tänav]], [[Tartu maantee]], [[Eduard Viiralti tänav|Eduard Viiralti tänav.]]
▲== Ajalugu ==
{{commonskat|Historical images of Kompassi|Kompassi ajaloolised kujutised}}
▲[[Fail:TLA_1465_1_513_V-Kompassi_tn_12,_kinnistu_nr_605_17_05_1938_fotogr_E_Brockner.jpg|thumb|V-Kompassi tn 12, kinnistu nr 605 (1938)]]
▲Vanimad teated Kompassi-nimelise (Kompasna) koha kohta pärinevad 1830. aastast. Selleks ajaks oli piirkonnas juba kujunenud välja kompaktne asustus – sellele maa-alale ehitati esimesed majad tõenäoliselt 18. sajandi keskel ja teisel poolel. Kohaliku pärimuse järgi ehitati selles kandis kõigepealt krundi tahaotsa madal kuuritaoline osmik, mille kõrvale ehitati hiljem teine sarnane osmik. Kui pere majanduslik olukord paranes, siis ehitati tänava äärde kahekorruseline puitmaja.<ref name=":0" />
▲Vana puithoonestus säilis Kompassi asumis pikka aega, mistõttu 1930. aastatel peeti seda piirkonda omamoodi vabaõhumuuseumiks. Suurem osa sellest vanast hoonestusest hävis 1944. aasta märtsipommitamise käigus, 1970ndatel lammutati viimasedki puumajad.<ref name=":0" />
{{commonscat|Kompassi}}▼
▲Kompassi asumi algsete elanike seas oli palju [[Tatarlased|tatarlasi]], kes teenisid Vene sõjaväes. Keisrinna [[Katariina II]] valitsemisajal tehti jõupingutusi allutatud rahvaste venestamiseks ning kirjanik [[Rudolf Sirge]] andmeil oli üheks selliseks meetmeks sunniviisiline abielu eesti neidude ja tatarlastest mereväelaste vahel. Kompassi asumis elas 1920. aastatel kümmekond tatarlaste peret, 1930. aastate keskpaigas oli alles vaid üks pere.<ref name=":0" />
▲Kompassi asumi algne asustustuumik asus [[Härjapea jõgi|Härjapea jõe]] ääres. Hiljem hakkas asustus kasvama lääne suunas kuni [[Vene turg|Vene turuni]] (praegune Viru väljak), põhja suunas [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteeni]], lõuna suunas [[Maakri|Maakri asumini]] ning idas [[Kadriorg|Kadrioru]] poole.<ref name=":0" />
▲1876. aastal avati asumis ühekorruseline rõhtpalkidest seintega maneež (Maneeži 4), mille juurde kuulus mitu abihoonet, sealhulgas 4 talli. Selle maneeži järgi sai hiljem nime [[Maneeži tänav]].<ref name=":0" />
▲Maneeži tänaval asus laevaomanike seltsile Linda kuuluv ait, kus tegutses kuni 1889. aastani Eesti laulu- ja mänguselts [[Estonia (teater)|Estonia]]. Samu ruume kasutas aastatel 1893–1907 [[Tallinna Vabatahtlik Atleetide Klubi]] (ka Boesbergi klubi), mille liikmete hulka kuulus mitu nimekat raskejõustiklast, näiteks [[Georg Lurich]] ja Gustav Vain.<ref name=":0" />
▲1894. aastal rajati praeguse [[Gonsiori tänav|Gonsiori]] ja [[Villem Reimani tänav|Villem Reimani]] tänava nurgale [[Pühtitsa abiklooster]], mille näol oli tegemist väikese puukirikuga. 1900. aastal võeti vastu otsus ehitada suurvürstinna Maria Nikolajevna sündimise auks uus kirik, mille nimeks sai Jumalaema Templisse Viimise kirik. See kirik lammutati 1960. aastal [[Gonsiori tänav|Gonsiori tänava]] (toonase M. Lomonossovi) tänava rekonstrueerimise käigus.<ref name=":0" />
▲1917. aastal asus Tartu mnt 1 krundil olevasse hoonesse Tallinna Kunsttööstuskool (praegune [[Eesti Kunstiakadeemia]]). Aastatel 1922–1923 ehitati maja Kunsttööstuskooli tarbeks ümber. 2010. aastal vana õppehoone lammutati.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://arileht.delfi.ee/news/uudised/algab-kunstiakadeemia-vana-maja-lammutamine?id=31694293|Pealkiri=Algab Kunstiakadeemia vana maja lammutamine|Väljaanne=Ärileht|Aeg=09.04.2010|Kasutatud=03.08.2017}}</ref> Praegu asub [[Eesti Kunstiakadeemia]] [[Südalinn|Südalinna]] asumis.
▲1920. aastate alguses tegutses Kompassi asumis [[Tallinna Sionistide Organisatsioon]] ning 1921. aastal kolis sinna [[Riigiarhiiv (Eesti)|Eesti Riigiarhiiv]]. Kirjanduse, kunsti ja näitlejate klubi [[Must Roos]] asus aadressil Suur-Kompasna 28.<ref name=":0" />
==Galerii==
74. rida:
TLA_1465_1_4465_Suur_Kompassi_tänav,_J._Sieberti_maja.jpg
</gallery>
▲{{commonscat|Kompassi}}
==Viited==
{{viited}}
| |||