Keldrimäe: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
12. rida:
Keldrimäe asum sai nime väikse Keldrimäe tänava (praegune [[Vana-Keldrimäe tänav]]) järgi. Sellele tänavale pandi omakorda nimi suure betoonkeldri järgi, mis asus selle tänava ääres. Keldrimäe on ajalooliselt kuulunud [[Juhkentali]] piiridesse ning seetõttu oli Keldrimäe kohanimi pikka aega vähe tuntud. Keldrimäe nimi hakkas laiemalt levima alles siis, kui piirkonda hakati ehitama paneelmaju.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
==Ajalugu==▼
[[File:TLA_1465_1_1007_Keskturg_august_1949.jpg|thumb|Keskturg (1949)]]▼
Keldrimäe piirkonna asustusajalugu ulatub kaugesse aega. 1979. aastal avastati asumist umbes 2300 aasta vanune tulease. Keskajal asus selles piirkonnas suurem asula, mida kutsuti Pleekmäe eeslinnaks. Kõige vanemad andmed selle eeslinna kohta pärinevad 1536. aastast, mil seda kohta mainiti Blecke nime all. Hiljem on seda piirkonda tähistatud ka Bleeksbergi ja Bleichbergi nime all.<ref name=":0" />▼
Pleekmäe asula sai nime arvatavasti selle järgi, et kohalikud kangrud tavatsesid käia ümbruskonna vainudel oma lõuendikangaid pleegitamas. Selle asula tuumala asus [[Härjapea jõgi|Härjapea jõe]] nõlvadel, praeguse [[Juhkentali]] ja [[Imanta tänav|Imanta]] tänava vahel.<ref name=":0" />▼
Juba 13. sajandil asus praeguse [[Juhkentali tänav|Juhkentali tänava]] kohal vesiveski, mida kutsuti Tiigiveskiks. Esialgu kuulus see veski [[Mihkli nunnaklooster|Mihkli nunnakloostrile]], kuid 1354. aastal ostis [[Tallinna raad]] selle ära. Raad müüs vesiveski hiljem nahaparkalitele, kes rajasid sinna valgenaha- ja seemisnahatöökoja. Tiigiveski sattus 1828. aastal uuesti rae omandusse ning seal töötas kuni 1843. aastani paberiveski, seejärel 1886. aastani viljaveski.<ref name=":0" />▼
Vene sõjaväelaste tarbeks rajati 1721. aastal (teistel andmetel 1749. aastal) Jumalaema sündimise (Kaasani) kirik. Kiriku juures asus 1960. aastateni [[Kaasani väljak]] ning seal kõrval asus ka mitu elumaja, millest ühes sündis 1929. aastal Aleksei Ridiger (hiljem Venemaa patriarh [[Aleksius II]]).<ref name=":0" />▼
Varem oli Keldrimäe asustatud 1-2-korruseliste puitmajadega. Pärast [[Teine maailmasõda|II maailmasõda]] hakati puitmajade vahele püstitama 4-5-korruselisi kivimaju. 1970. aastatel paljud puitmajad lammutati ning nende asemele ehitati 5- ja 9-korruselised kortermajad. Esimene paneelmaja valmis 1973. aastal.<ref name=":0" />▼
1949. aastal rajati asumisse [[Tallinna Keskturg]], mis tegutseb praegugi.<ref name=":0" />▼
== Elanikkond ==
63. rida ⟶ 50. rida:
==Keldrimäe asumi tänavad==
Praegust [[Keldrimäe tänav|Keldrimäe tänavat]] on varem nimetatud Israeli tänavaks (1881–1954) ja Turu põiguks (1954–1991).<ref>[http://eja.pri.ee/Places/Israeli%20tanav_es.html Tallinn. Israeli tänav]. Eesti Juudi Muuseumi koduleht. Kasutatud 03.08.2017</ref> Keldrimäe asumis asuvad veel [[Gildi tänav (Tallinn)|Gildi tänav]], [[Imanta tänav]], [[Jakobi tänav (Tallinn)|Jakobi tänav]], [[Juhkentali tänav]], [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav]], [[Lastekodu tänav]], [[Liivalaia tänav]], [[Liivamäe tänav]], [[Mardi tänav]], [[Odra tänav (Tallinn)|Odra tänav]], [[Tartu maantee (Tallinn)|Tartu maantee]], [[Torupilli ots]], [[Turu tänav (Tallinn)|Turu tänav]], [[Vana-Keldrimäe tänav]], [[Vana-Liivamäe tänav]], [[Veski tänav (Tallinn)|Veski tänav]] ja [[Võlvi tänav]].
▲==Ajalugu==
{{commonskat|Historical images of Keldrimäe|Keldrimäe ajaloolised kujutised}}
▲[[File:TLA_1465_1_1007_Keskturg_august_1949.jpg|thumb|Keskturg (1949)]]
▲Keldrimäe piirkonna asustusajalugu ulatub kaugesse aega. 1979. aastal avastati asumist umbes 2300 aasta vanune tulease. Keskajal asus selles piirkonnas suurem asula, mida kutsuti Pleekmäe eeslinnaks. Kõige vanemad andmed selle eeslinna kohta pärinevad 1536. aastast, mil seda kohta mainiti Blecke nime all. Hiljem on seda piirkonda tähistatud ka Bleeksbergi ja Bleichbergi nime all.<ref name=":0" />
▲Pleekmäe asula sai nime arvatavasti selle järgi, et kohalikud kangrud tavatsesid käia ümbruskonna vainudel oma lõuendikangaid pleegitamas. Selle asula tuumala asus [[Härjapea jõgi|Härjapea jõe]] nõlvadel, praeguse [[Juhkentali]] ja [[Imanta tänav|Imanta]] tänava vahel.<ref name=":0" />
▲Juba 13. sajandil asus praeguse [[Juhkentali tänav|Juhkentali tänava]] kohal vesiveski, mida kutsuti Tiigiveskiks. Esialgu kuulus see veski [[Mihkli nunnaklooster|Mihkli nunnakloostrile]], kuid 1354. aastal ostis [[Tallinna raad]] selle ära. Raad müüs vesiveski hiljem nahaparkalitele, kes rajasid sinna valgenaha- ja seemisnahatöökoja. Tiigiveski sattus 1828. aastal uuesti rae omandusse ning seal töötas kuni 1843. aastani paberiveski, seejärel 1886. aastani viljaveski.<ref name=":0" />
▲Vene sõjaväelaste tarbeks rajati 1721. aastal (teistel andmetel 1749. aastal) Jumalaema sündimise (Kaasani) kirik. Kiriku juures asus 1960. aastateni [[Kaasani väljak]] ning seal kõrval asus ka mitu elumaja, millest ühes sündis 1929. aastal Aleksei Ridiger (hiljem Venemaa patriarh [[Aleksius II]]).<ref name=":0" />
▲Varem oli Keldrimäe asustatud 1-2-korruseliste puitmajadega. Pärast [[Teine maailmasõda|II maailmasõda]] hakati puitmajade vahele püstitama 4-5-korruselisi kivimaju. 1970. aastatel paljud puitmajad lammutati ning nende asemele ehitati 5- ja 9-korruselised kortermajad. Esimene paneelmaja valmis 1973. aastal.<ref name=":0" />
▲1949. aastal rajati asumisse [[Tallinna Keskturg]], mis tegutseb praegugi.<ref name=":0" />
== Galerii ==
| |||