Tähelepanu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=veebruar}}
'''Tähelepanu''' on psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu hõlmab nii tunnetusprotsessi kui ka tegevuse regulatsioonimehhanismi.
 
Kuulsaim on ehk Ameerika psühholoogia- ja filosoofiaklassiku [[William Jamesi]] tähelepanu määratlus:
::''“Igaüks meist teab, mis on tähelepanu. See on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt korraga käepärase objekti või mõtteahela hulgast. Protsessi keskmes on teadvuse fokaliseerimine ja kontsentreerimine. See viitab asjaolule, et millegi efektiivseks töötlemiseks tuleb teised objektid kõrvale jätta. (…)”'' <ref>James, W., (1890). The Principles of Psychology. New York: Henry Holt, Vol. 1, pp. 403-404.</ref>,<ref name="AruBachmann"> Aru, J., Bachmann, T. ''Tähelepanu ja teadvus'', Ilmumiskoht: Kirjastus Tänapäev, 2009. ISBN 978-9985-62-725-9 </ref>
 
== Liigitus ==
20. rida ⟶ 21. rida:
== Tähelepanu ja teadvus ==
 
Tähelepanu ja [[teadvus]] on omavahel tihedalt seotud protsessid, sedavõrd et nende vahele pannakse tihtipeale lausa võrdusmärk. Tähelepanu poolt valitu on selgemini teadvuses; teadlikult märkame asju, kui oleme neile suunanud tähelepanu jne. Siiski on seoses viimase kümnekonnakümmekonna aasta teadvuseuuringutega kogunenud üha rohkem argumente selle poolt, et tähelepanu ei võrdu teadvusega<ref name="AruBachmann" />:
* Maksimaalne tähelepanu keskendamine ei garanteeri informatsiooni teadvustamist
* Selektiivne tähelepanu soodustab ja võimendab ka teadvusväliste tajuobjektide valimist ja töötlemist