Arengupartei: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
eemaldan liitmismärkuse
+ pildid
1. rida:
{{See artikkel| räägib Eesti parteist; Islandi partei kohta vaata artiklit [[Arengupartei (Island)]].}}
[[Pilt:Riigikogu liberaal-tsentristlik fraktsioon. Vasakult Tõnu Kõrda, Krista Kilvet, Priit Aimla, Tiit Made, Andra Veidemann, Arvo Junti, Rein Karemäe.jpg|pisi|Riigikogu liberaal-tsentristlik fraktsioon. Vasakult [[Tõnu Kõrda]], [[Krista Kilvet]], [[Priit Aimla]], [[Tiit Made]], [[Andra Veidemann]], [[Arvo Junti]] ja [[Rein Karemäe]] ]]
'''Arengupartei''' oli Eestis aastatel [[1996]]–[[1999]] tegutsenud liberaal-tsentristlik [[partei]].
 
Loodi [[Keskerakond|Keskerakonna]] riigikogu fraktsiooni lõhenemise tulemusel pärast Keskerakonna kongressi 30. märtsil 1996 kui [[Edgar Savisaar]] asus [[Andra Veidemann]]i asemel juhtima Keskerakonda. Savisaar oli tõrjutud Keskerakonna juhtimisest pärast 1995. aasta sügisel esile lahvatanud [[lindiskandaal]]i. 7. aprillil 1996 lahkusid Keskerakonnas ja selle riigikogu fraktsioonist [[Priit Aimla]], [[Arvo Junti]], [[Krista Kilvet]], [[Rein Karemäe]], [[Tõnu Kõrda]], [[Tiit Made]] ja Andra Veidemann ning moodustasid riigikogus 7-liikmelise liberaal-tsentristliku fraktsiooni.
 
[[Pilt:Arengupartei asutamiskongress - Tiina Mitt ja Andra Veidemann hääletavad.jpg|pisi|left|[[Tiina Mitt]] ja [[Andra Veidemann]] hääletamas Arengupartei asutamiskongressil 1996. aastal]]
Nende initsiatiivil moodustati 10-liikmeline uue erakonna asutamise toimkond. Rein Veidemanni ettepanekul võeti nimeks Arengupartei. Asutamiskongress toimus 84 delegaadi osavõtul laupäeval, 25. mail 1996 [[Eesti Rahvusraamatukogu|Rahvusraamatukogu]] suures saalis. Selleks ajaks oli loodavasse erakonda astunud 174 inimest. Erakonna esimeheks sai Andra Veidemann. Aseesimeesteks valiti Võrumaa ettevõtja [[Ando Hagel]] ja riigikogu liige Arvo Junti. Komplekteeriti 7-liikmeline juhatus ja 11-liikmeline volikogu Arvo Junti juhtimisel. Deklareeriti, et riigikogus toetatakse valitsuskoalitsiooni ning tehakse koostööd [[Eesti Koonderakond|Koonderakonnaga]]. Juulis 1996 vormistati Koonderakonna ja Arengupartei partnerlus memorandum, milles määrati kindlaks ühise poliitilise tegevuse põhimõtted. [[Tiit Vähi]] andis Andra Veidemannile oma valitsuses portfellita euroministri koha, mis säilis ka pärast Vähi valitsuse lagunemist [[Mart Siimanni valitsus|Mart Siimanni kabinetis]].
 
Erakonna registreerimiseks oli vaja 1000 liiget, mille kokkusaamine polnud kerge ülesanne. Alles 1997. aasta 1. juuni seisuga oli erakonna nimekirjas 1023 inimest. 18. juunil 1997 kandis [[Tallinna Linnakohus|Tallinna Linnakohtuniku]] abi Külli Ojaste Arengupartei mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Arengupartei oli esimene Eesti erakond, mis uue [[erakonnaseadus]]e järgi nõuetekohaselt registreeriti.
 
[[Pilt:Tiit Made Riigikogus sõna võtmas.jpg|pisi|[[Tiit Made]] Riigikogus sõna võtmas. Arengupartei sillamäelased esitasid 1998. aastal juhatusele nõude, et Made visataks parteist välja kuna ta ei toeta keeleseaduse liberaliseerimist, mille peale Made ise erakonnast lahkus.]]
Kuid juba enne erakonna registreerimist süvenes erakonnas võitlus Veidemanni ja Junti vahel erakonna esimehe koha pärast, mis jagas erakonna liikmed kahte ossa.  Ei suudetud kokku leppida, millal korraldada järgmine erakonna kongress. See toimus alles 22. novembril 1997 juba selges lõhenemise kontekstis. Arvo Junti ja Tõnu Kõrda olid selleks ajaks lahkunud riigikogu liberaal-tsentristlikust fraktsioonist, mis tähendas vastavalt riigikogu kodukorrale fraktsiooni likvideerumist kus pidi olema 6 liiget. Junti ja Kõrda ühinesid taas keskfraktsiooniga.
 
14. rida ⟶ 17. rida:
7. märtsil 1999 toimunud [[1999. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimistel]] osales Arengupartei küll suure vaevaga kokku saadud oma nimekirjaga. Selles oli 65 kandideerijat (Keskerakonnal 242, Mõõdukatel 303), kuid kogus üle Eesti vaid 1854 häält, mis oli konkurentsitult viletsaim tulemus. Alles jäänud tuntumad arenguparteilased said kasinasti hääli: [[Tiina Mitt]] – 108, Rein Karemäe – 103, Krista Kilvet – 102 ja [[Kersti Kracht]] – 95 häält. Andra Veidemann kandideeris [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] juhitud [[Eesti Maarahva Erakond|Eesti Maarahva Erakonna]] nimekirjas ja sai Lääne- ja Ida-Virumaa valimisringkonna esinumbrina 642 häält. See oli selle erakonna kolmas tulemus, kuid ei taganud kohta Riigikogus.
 
Enne [[1999. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1999. aasta oktoobris toimunud kohalike omavalitsuse valimisi]] tegi Arengupartei katse ühineda [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu|Põllumeeste Koguga]], kuid ebaõnnestus. Selleks ajaks oli Arengupartei ise pildilt kadunud, kuigi tegevust poldud lõppenuks kuulutatud. 17.  oktoobril 1999 toimunud kohalike omavalitsuste valimistel kandideerisid mitmed arenguparteilased [[Mõõdukad|Mõõdukate]] nimekirjas. Priit Aimla sai Tallinna Kristiine valimisringkonnas 280, Rein Karemäe Tallinna Kesklinnas 98, Tiina Mitt Põhja-Tallinnas 61 ja Krista Kilvet Pirital 60 häält. Keegi neist volikogudesse ei pääsenud.
 
1999. aasta kohalikel valimistel ebaõnnestumise järel algas ka Koonderakonna lagunemine. Mitmed otsesest poliitilisest tegevusest kõrvale jäänud Arengupartei ja Koonderakonna senised liikmed [[Ülo Nugis]], Juhan Aare, Tiina Miti ja Krista Kilveti eestvedamisel otsustasid koguda mõlema erakonna riismed kokku, kaasates koostööle ka valimistel samuti ebaõnnestunud [[Eesti Sinine Erakond|Eesti Sinise Erakonnaga]] (ESE). Eesmärgiks oli moodustada uus erakond. Plaani käivitamiseks kutsuti 16. detsembril 2000 kokku seni likvideerimata Arengupartei egiidi all erakorraline kongress. Selleks ajaks oli selge, et sinistega koostööst ei tule midagi välja, sest ESE Jaan Laasi juhtimisel pelgas kogenud poliitikuid ja loobus ühinemisest. Kongressil otsustati muuta partei nime. Uueks nimeks võeti [[Eesti Demokraatlik Partei]] (EDP) ja kuulutati see Arengupartei õigusjärglaseks. Kuid erakonna registreerimiseks vajalikku 1000 liikmest jäi tublisti puudu. EDP esimeheks valiti Tiina Mitt, esimehe asetäitjaks Juhan Aare ja peasekretäriks Viljar Veskiväli. Mõne kuuga sai selgeks, et Demokraatlikust Parteist ei tule midagi välja. Jaan Laasi sinised olid kiiresti muutnud erakonna nime ([[Demokraadid - Eesti Demokraatlik Partei]]) ja selle registreerinud.
 
Taas kutsuti Arengupartei egiidi all kokku uus erakorraline kongress. Mõnikümmend kongressil osalenut võtsid vastu uue modifitseeritud programmi ja põhikirja ning formeerisid ja uue juhatuse.  Nimeks võeti [[Erakond Uus Eesti]]. Esimeheks valiti Ülo Nugis, esimehe asetäitjaks Tiina Mitt ja peasekretäriks Juhan Aare. Juunis 2001 korraldati Käsmus suveseminar kus selgus tõsiasi, et erakonna registreerimine vähese liikmete arvu tõttu on võimatu. Mõne kuu pärast oli seegi uue partei asutamise katse läinud vaikselt hingusele ning asutajate soov poliitikas osaleda kustus.
 
==Välislingid==