Herbert Johanson: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Olev Lepik (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
Olev Lepik (arutelu | kaastöö) Lisatud viited, mida paluti |
||
23. rida:
== Lapsepõlv ja hariduskäik ==
Herbert Johanson õppis [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Poeglaste Reaalkoolis]], mille lõpetamise järel suundus [[1904]]. aastal [[Riia]] polütehnilisse instituuti, kus ees oli koolivend ja hilisemate aastate parim sõber [[Eugen Habermann]]. Johansoni haridus ei piirdunud [[Riia]]ga, vahepealseil aastail ([[1906]]–[[1908]]) õppis ta [[Darmstadti Tehnikaülikool]]is.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Arhitekt Herbert Johansoni looming : diplomitöö|aasta=1984|koht=Tartu ülikool|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
Instituudi ''[[cum laude]]'' lõpetamise järel [[1910]]. aastal jäi Herbert Johanson terveks kümnendiks [[Läti]]sse. Lätis töötas Johanson juhtivate [[baltisaksa]] arhitektide juures. Herbert Johanson kuulus ainsa eestlasena Riia Arhitektide Ühingusse ja ühingu aastaraamatuis, kus esitati vaid tugevamaid töid, ei jäetud teda nimetu abilise rolli, vaid toodi projektide juures ära kui ''Mitarbeiter'' ([[saksa keel]]es "kaastööline").
== Riigikogu hoone ==
Herbert Johansoni Tallinna asumise järel [[1920]] sai esimeseks suuremaks tööks koos Eugen Habermanniga projekteeritud [[Riigikogu hoone]] [[Toompea]]l.<ref>{{Raamatuviide|autor=Rein Zobel, Juhan Maiste, Mart Kalm|pealkiri=Toompea loss|aasta=2008|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
== 1920. aastate üldlaad ==
37. rida:
Arhitektuuriliselt esindavad kõik need hooned 1920. aastate üldlaadi, millest on klassikana esile tõstetud viit hoonet: Riigikogu hoonet, elamut [[Raua tänav]] 4, Eesti Panga Viljandi osakonda ([[Karl Burman vanem|Karl Burman]], 1927), Pelgulinna algkooli ja Abja Krediitpanka ([[Edgar Kuusik]], 1929).
1920. aastaid ei iseloomustanud ainult toetumine pärandile, vaid palju muudki ([[juugend]]i väljatõrjumine, aedlinna idee jne). Vaatamata sellele, et ühiste esteetiliste lähikontaktidega üldlaadis projekteerisid 1920. aastatel veel E. Habermann, [[Erich Jacoby]], [[Karl Burman vanem|Karl Burman]] jt, jättis Herbert Johanson sügavama jälje, sest töötades lahedamates oludes, sai ta oma loomeenergiat rohkem maandada.<ref name=":0" />
== Funktsionalism ==
1920. aastate lõpuks jõudis kümnendi jooksul [[Euroopa]]s läbi löönud [[funktsionalism]] moevooluna Eestisse. Herbert Johansoni väikeelamut [[Toompuiestee]] 6 on peetud esimeseks funktsionalistlikuks hooneks Eestis. 1930. aastate alguses tegid peaaegu kõik Eesti arhitektid läbi lühiajalise "valgete villade perioodi". Võrreldes meie tugevaima Pärnu koolkonna kuurortlinnalikult vallatu vormiga villadega on Johansoni väikeelamud ([[Kotzebue tänav]] 28, [[Vabriku tänav]] 14 jt) kompaktsemad ja ratsionaalsemad.<ref name=":0" />
Funktsionalistlikke suuri ühiskondlikke hooneid ei jõutud kuigi palju ehitada. Ometi on klassikaks muutunud sellest rühmast kaks Johansoni koolimaja. Liiatigi oli tema kooliarhitektuuri juhtiv meister ja rahvusliku koolihoone tüübi peamine väljaarendaja. 1930. aastatel oli ultramoodsa klaastorniga [[Lenderi gümnaasium]] (6. kk [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Kreutzwaldi tänav]] 25, 1933–1935) löövam, arendatuma ruumiprogrammiga ja mahenenud vormidega [[Prantsuse lütseum]] ([[Hariduse tänav]] 3, 1936–1937) aga elegantsem.<ref name=":0" />
== Paefunktsionalism ==
48. rida:
Herbert Johansoni loomingust leiab ka paefunktsionalismi. Kunstiliselt küpse Tõnismäe naiskutsekooli paerohelised seinad ja maja üldkuju sobivad suurepäraselt sealsesse linnaehituskonteksti. Kui Lasnamäe algkooli ([[Majaka tänav]] 2, 1932–1935) hall tõsidus ei meelita just lapsi kooli, siis paefaktuuri karmus on vähemalt kalmistuarhitektuuri jaoks nagu loodud. Johansoni [[Liiva kalmistu]] kabel on sõdadevahelise perioodi arhitektuuri parim näide. Tema loodud Metsakalmistu kabel (1936–1937) jääb vormides ja kompositsioonis küll eklektiliseks, kuid peaks olema maiuspalaks metafüüsilise arhitektuuri huvilistele.
Südalinnas on Johansoni paearhitektuuri manifestiks tuletõrjehoone (Raua 2, 1936–1939), eriti selle torn, kust õhkub nii vormielegantsi kui ka uue arhitektuuri optimistlikkust. Paearhitektuuri suurim monument, praeguse [[Viru hotell|Viru hotelli]] kohale kunagi plaanitud 12-korruseline raekoda (1934) jäi ehitamata. Projekt oli funktsionalismi lakoonilisuses nii moodne, et ehmatas linnaisad selle elluviimise asemel hoopis raekoja eelprojektide võistlust korraldama.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Herbert Johansoni paefunktsionalism. - Ehituskunst Neljas 1984|aasta=1988|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
== 1930. aastate lõpu laad ==
1930. aastatel levis Euroopas [[uusklassitsism]]. Sellega läks kaasa ka enamik Eesti arhitekte ([[Elmar Lohk]], [[Edgar Kuusik]], [[Eugen Sacharias]] jt). Vaid vähesed suutsid jääda truuks puhtale funktsionalismile ([[Olev Siinmaa]]). Herbert Johanson paikneb oma selle perioodi ehitistega [[Hariduse tänav]] maja nr 8 – [[Prantsuse Lütseum]] (−1937), [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Keskhaigla]] (1937–1945), [[Westholmi gümnaasium]] (1938–1940), 20. Algkool (praegune [[Tallinna Ühisgümnaasium]], 1938–1940) kahe suuna vahepeal.<ref name=":0" />
== Vanaduspõlv ja Eestist lahkumine==
60. rida:
Herbert Johansoniga Rootsis koos töötanud inimesed on teda pidanud väga tagasihoidlikuks, heatahtlikuks ja kinniseks inimeseks. Kohvivaheaegadel olevat Johanson ikka oma piipu popsutanud ja naerusui vestlust peal kuulanud. Maailmaasjad teda kõnelema polevat ajanud, samuti polevat ta oma tegevusest armastanud rääkida. Aga elavnenud kohe, kui juttu tuli eesti ehitusmaterjalidest – [[dolomiit|dolomiidist]] ja [[paekivi]]st.
[[Lorenz Haljak]] mäletab, et isa olevat projektid peas välja mõelnud, käies mitu päeva, piip suus, oma töötoas ringi, ja siis kohe valmilt paberile pannud. Eskiise polevat ta peaaegu kunagi teinud. Veel võib välja tuua kaks tema põhimõtet: "ausus töös ja lihtsus peavad arhitekti juhtima" ning "vallata hästi tehnikat, loomingus mitte matkida teisi, vaid kuulda oma sisemist häält". Eriti oluline on viimane mõte, mille on õigeks tunnistanud vahest enamik arhitekte, kuid ellu viia on suutnud vähesed.<ref name=":0" />
==Looming==
| |||