Tiit Made: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
35. rida:
30. augustil 1991. aastal kasutas [[Eesti Ekspress]] artiklis "ERSP on radikaalsusest väsinud" Tiit Madest kirjutades fraasi "Tumeda, et mitte öelda KGB minevikuga". Seepeale esitas Made Eesti Ekspressi väite kohta hagi Tallinna Linnakohtule au ja väärikuse kaitseks nõudes, et Eesti Ekspress avaldaks oma ajalehes avaliku vabanduse. Selgus, et leht toetus 1989. aastal [[Svenska Dagbladet]]is ilmunud artiklile [[Charlie Nordblom]]i raamatu "Industriespionage" kohta, milles käsitleti [[tööstusspionaaž|tööstusalase spioneerimisega]] seotud küsimusi ning toodi ära kõigi diplomaatilist passi omavate NSV Liidu saatkonna töötajate nimed, kes olid Rootsi välisministeeriumi poolt välja antud diplomaatilise korpuse teatmikus ära toodud. Tiit Made oli konsulaarosakonna atašee ja tegeles viisaküsimustega. Pärast mitmeid kohtuistungeid kohustas Linnakohus oma 18. mai 1992 otsusega Eesti Ekspressi vabandama ühe nädala jooksul ilma omapoolsete kommentaarideta Tiit Made eest valeinformatsiooni avaldamise pärast. Eesti Ekspress kaebas Linnakohtu otsuse edasi Eesti Vabariigi Ülemkohtusse. [[Eesti Vabariigi Ülemkohus]] otsustas 4.novembril 1992, et Eesti Ekspressis avaldatud kirjutis on hageja au ja väärikust riivav ning hagi kuulub rahuldamisele. Ülemkohus andis Eesti Ekspressile aega vabanduse avaldamiseks ajalehes üks kuu. Made oli esimene ja ainus Eesti poliitik, kelle kohta on Ülemkohtu otsus, et ta pole olnud KGB agent. Eesti Ekspress pole Made ees kunagi vabandanud ega allunud Eesti Vabariigi Ülemnõukohtu otsusele.{{lisa viide}} Hiljem on Made välja toonud, et kõik sellistel positsioonidel olnud inimesed pidid kohustuslikus korras luureorganitele andma aru<ref name="Õhtuleht 2008" />. Samuti on 30 aastat [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus|Nõukogude välisluure]] residendina Skandinaavias tegutsenud [[Boriss Grigorjev]] oma raamatus "Skandinaavia tagauksest. Luuraja märkmeid"<ref name="cqTIo" /> (2002) kirjeldanud Madet, kui nõukogude- ja venevastast inimest, kes "ei vihanud mitte ainult nõukogude korda, vaid ka kõike venelikku" ning väitnud, et ta polnud kindlasti KGB ohvitser.
Made oli [[Eesti Roheline Liikumine|Eesti Rohelise Liikumise]] asutajaliige ja aseesimees. Aastal 1990 asutas ta [[Eesti Ettevõtjate Erakond|Eesti Ettevõtjate Erakonna]] ning oli selle esimees. Aastal 1994 ühines erakond [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnaga]]. Pärast 1995. aasta [[lindiskandaal]]i lahkus Tiit Made Keskerakonnast ja asutas sealt lahkunutega [[Arengupartei]], mille liige oli
Aastatel 1992–[[1999]] oli [[Riigikogu]] liige, aastatel 1995–1999 majanduskomisjoni esimees. Pärast Riigikogu liikme mandaadi lõppemist 1999. aastal lahkus ta aktiivsest poliitikast.
| |||