'''Valka raudteejaam''' oli [[raudteejaam]] [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Valka]] linnas. Jaam oli mitme raudtee lõppjaamaks.
Jaam rajati aastal 1903, mil avati [[Pļaviņas]]esse viiv raudtee. Kuigi mõnedmõni aastadaasta varem oli juba avatud jaama juures lõppev [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee]], tolle juures jaama veel ei olnud (rongid sõitsid toona [[Valga raudteejaam]]a). Uus raudteejaam oli siis mõlema raudtee lõppjaamaks. Kuna linna läbis juba laiarööpmeline raudtee, millel jaam oli olemas, hakkas uus jaam kandma nime Valga II (lätipäraselt Valka II). Pļaviņase suunal järgnes jaamale [[Žuldiņi raudteejaam]], Pärnu suunal aga [[Pedele raudteepeatus]].
Nime Valka raudteejaam sai jaam omale pärast aastat 1920, mil Valga raudteejaam jäi Eesti aladele. Toona ehitati [[Pihkva–Riia raudtee]]lt jaama juurde laiarööpmelise raudtee haru ja jaam hakkas toimima ka kui laiarööpmelise raudtee piirijaam, jäädes siis Valga raudteejaama ja [[Saule raudteejaam]]a vahele. Aastal 1927 valmis uus jaamahoone, mis on säilinud ka tänase päevani (teine säilinud hoone on käimla). Teise maailmasõja ajal alustasidhakkasid sakslased [[Ruhja]] suunas viiva tee laiarööpmeliseks ümberehitamistümber ehitama. Sõja järel kaotati jaamast [[Koikküla|Koikkülla]] viiv raudtee, kuna piiri kadumisega kahe maa vahelt ei olnud kahe teineteist dubleeriva tee järele enam vajadust. Ka ei jätkatud Ruhja raudtee ümberehitamistümberehitust, mistõttu sealne osalt laiarööpmeline ja osalt kitsarööpmeline tee muutus kasutuskõlbmatuks. Jaam ise oli veel kantud 1963. aasta kaardile, mil laiarööpmeliseks ümber ehitatud teelõik oli veel säilinud. Jaama juurde viiv laiarööpmeline teelõik on veel praegugi säilinud, see on kasutusel Valka kütusebaasi juurdeveoteena ja Valga raudteejaama manööverteena. <ref>T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 115. lk.</ref>
