Taani keel: erinevus redaktsioonide vahel

Taani keel on [[Taani]] riigi ametlik keel janing [[fääri keel]]e kõrval teine ametlik keel [[Fääri saared|Fääri saartel]]. 2009. aasta maini oli ta [[grööni keel]]e kõrval teine ametlik keel ka [[Gröönimaa]]l.<ref name="tv2" /> Peale selleLisaks on pisut taani keele kõnelejaid Taani piiri ääres [[Saksamaa]]l.

[[16. sajand|16.]]–[[19. sajand]]il oli taani keel ka [[Norra]] ametlik keel.

Taani keelt kõneleb emakeelena Taanis umbes 5 miljonit inimest ning Saksamaal ([[Põhja-Schleswig]]is umbes 50 000 inimest), Gröönimaal, [[Kanada]]s, Norras, [[Rootsi]]s ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] kokku umbes 330 000 inimest {{lisa viide}}. TaaniÜle keeltmaailma kõneleb kokkutaani keelt umbes 5,6 miljonit inimest.

Saja aasta eest oli Taanis sadu [[murre|murdeid]]. NäiteksNõnda näiteks said väikese [[Samsø]] saare põhjaosa elanikud said halvasti aru sama saare lõunapoolsetest asukatest! Pealinna [[Kopenhaagen]]i domineerimise tõttu on praeguseks murded hääbunud, kuid on säilinud on piirkondlikud erinevused, näiteks sõnameloodias, nii et on kergesti arusaadaveristatav, kas inimene on pärit näiteks [[Jüütimaa]]lt või [[Fyn]]ilt. Mõnes Jüütimaa lääne- ja põhjapiirkonnas on maal siiski säilinud ka puhtadpuhtakujulised murded, mis onerinevad pealinnasuuresti keelestpealinnas vägaräägitavast erinevadkeelest. Neil on muuhulgas hoopis teistsugune artiklite süsteem ja hääldus, näiteks: kirjakeeles ''ormen'' 'uss' – murdes ''æ worm''; kirjakeeles ''æblet'' 'õun' – murdes ''æ æwl''.

Murded jagunevad kolme rühma: läänemurded (jüüti murded), saarte murded ([[Sjælland]]i, Fyni ja naabersaarte murded) ja idamurded ([[Bornholm]]i murre; [[17. sajand]]i keskpaigani kuulusid sinna ka [[Skåne]], [[Halland]]i ja [[Blekinge maakond|Blekinge]] murrakud, millest hiljem said lõunarootsi murded).

ÜksikudKui üksikud erandid välja arvata, on [[Kopenhaagen]]i keelelise domineerimise täielikkuse tõttu 1960–1980ndatel aastatel taani keele praegust kõnelejaskonda hinnatud ehk üheks homogeniseerunumakshomogeensemaks omasuuruste seas maailmas.<ref name="Siiner2012" /> Kui ka enne 1960. aastat peeti ka pealinna kõnelemisviisi prestiižseimaks, siis varasem vahetegemine nõnda pealinna "hea" ja "kombeka" vsning murrete "halva" ja "lohaka" kõnelemisviisi vahel ei avaldanud keelelisele mitmekesisusele suurtolulist mõju. 1960ndatest1960. aastatest hakati aga juba televiisori vahendusel rääkima "kohasest" ja "kohatust" kõnelemisest, mis tasalülitas keelelise mitmekesisuse peaaegu täielikult ning murdetunnusteks jäi peamiselt [[prosoodia]].<ref name="ZpTRU" /> Sellest hoolimata levis pealinna prestiižsuse läbi kaks eristatavat kõnevormi – riigitaani keel (''rigsdansk'') ja Kopenhaageni keel (''københavnsk''), mida on nende erineva sotsiaalmajandusliku päritolu tõttu nimetatud vastavalt ka kõrg-Kopenhaageni keeleks ja madal-Kopenhaageni keeleks, vastavaltmis on tulenenud nende algse kõnelejaskonna ühiskondlikuleühiskondlikust positsioonilepositsioonist.<ref name="Siiner2012" />

Tänapäeva noorte seas õpitakse riigitaani keel selgeks enamasti koolis ja Kopenhaageni keel enamasti avaliku meedia vahendusel<ref name="BXifb" />, mistõttu on keelevariandid omandanud ka teatud stereotüübid. Nõnda tunnetatakse riigitaani keele kõnelejaid kui "harituidharitute", "sihikindlaidsihikindlate" ja "hoolsaidhoolsatena", samas kui Kopenhaageni keel assotsieerub "laheda", "moodsa" ja "enesekindlaga". <ref name="UNA3j" /> Sedamoodi on riigitaani keelega seotud teadvustatud prestiiž, s.t. kuieelistusi otse eelistustest küsitakseküsides hinnatakse tedaseda kõrgemalt, Kopenhaageniseevastu keelegaon agaKopenhaageni keelel varjatud prestiiž, s.t.mis tähendab, et vabalt rääkides eelistatakse just seda vormi.<ref name="WKkez" /> Valdava varjatud maine tõttu onarvatakse, hinnatudet ühiskeeltühiskeel liigub tulevikus just Kopenhaageni keele poole liikuvana.<ref name="4qQlt" /> Pealinna keeleline mõju püsib aga siiani üleüldine ja, teiste keskuste panused ühiskeelte muutusse on minimaalsed. <ref name="gXjTZ" /> Tänapäeva keelelist mitmekesisust ilmestavad viimasel ajal ka multietnolektsed taani keele variandid, mis on välja kujunemas immigrantide kakskeelsetes keskkondades välja kujunemas.<ref name="O8eCg" />

Taani keel kasutab [[ladina kiri|ladina kirja]]., kuid [[Taanitaani tähestik]]us on [[ladina tähestik]]ule lisatud [[täht (kiri)|tähed]] ''[[Æ]]/æ, [[Ø]]/ø'' ja ''[[Å]]/å'', mis paiknevad tähestiku lõpus siin toodud järjekorras. Enne õigekirjareformi 1948. aastal kasutati tähe ''å'' asemel ühendit ''aa''. Isikunimedes, mõnes kohanimes ja vanades dokumentides on säilinud vana kirjaviis. Tähestikulise järjekorra puhul ''aa'' ja ''å'' samastatakse.

Taani ja [[norra tähestik]] langevadon praegu kokkusamasugused.

Taani keele hääldus on raskesti õpitav. Taani naabermaadelnaabermaades öeldakse, et [[taanlased]] räägivad, nagu neil oleks kuum kartul kurgussuus.

[[12. sajand|12.]]–[[13. sajand]]il muutusid vokaalidevahelised klusiilid ''p'', ''t'' ja ''k'' helilisteks [[spirant]]ideks ning osaliselt vokaliseerusid. Norra keele sõnadele ''løpe'' [lööpe] 'jooksma', ''måte'' [moote] 'viis', ''bake'' [baake] 'küpsetama' vastavad taani keele sõnad ''løbe'' [löw(e)], ''måde'' [moð(e)], ''bage'' [bäj(e)]. Säilinud helitud [[klusiil]]id aspireerusid tugevalt ning helilised klusiilid muutusid helituteks.

Taani keeles on väga palju [[täishäälik]]uid, mida kirjapilt oma 9 vokaalitähega ei näita. Näiteks ''a''-täht võib häälduda [[eesti keel]]e ''a-'' või ''ä-'' sarnase häälikuna. Iga täishäälik võib olla pikk või lühike, tõukega või ilma. Vokaalid moodustavad ka diftonge, triftonge ja tetraftonge (näiteks ''færge'' [fäoue] 'värvima', ''jærv'' [iäou] 'ahm'). Täishääliku järel muutuvad ''g'' ja ''r'' diftongi osaks või kaovad hoopis: ''og'' [ou] 'ja', ''flag'' [fläi] 'lipp', ''bar'' [bäo] 'alasti', ''Norge'' [nou] 'Norra'.

Peaaegu kõik [[vanapõhja keel]]e sõnalõpulised rõhuta vokaalid on taani keeles muutunud niijärgmiselt: täishäälik > ''e'' > [[keskkõrge keskvokaal]] (> null). Õigekirjas on -''e'' säilinud, kuid paljudes murretes seda ei hääldata (näiteks ''tage'' [ta] ‘võtma’).

Kurguhäälik ''r'' on kurguhäälik, kuigi palju nõrgem kui [[prantsuse keel]]es: ''rige'' [Rij(e)] 'riik'.

[[Nimisõna]]del on kaks sugu: ühissugu, mis on tekkinud mees- ja naissoo ühtesulamisel, ja kesksugu. Sugude kohta ei ole kindlaid reegleid; need tuleb lihtsalt meelde jätta. Nagu teisteski [[põhjagermaani keeled|Skandinaavia keeltes]], on taani keeles [[enkliitik|enkliitiline]] [[määrav artikkel]]. Näiteks sõna ''mand'' 'mees' on [[umbmäärane artikkel|umbmäärase artikliga]] ''en mand'' ('üks mees') ja [[määrav artikkel|määrava artikliga]] ''manden'' ('see mees'). Omadussõnalise täiendi puhul on määrav artikkel eraldi sõna: ''den store mand'' 'suur mees'.

Taani keele tegusõnade [[infinitiiv]] lõpeb täishäälikuga, mis on peaaegu alati -''e''. Tegusõnadel on ajavormid, kuid pööramist ei olepuudub. Näiteks sõna ''spise'' 'sööma' olevik on ''spiser'' 'söön, sööd, sööb, sööme, sööte, söövad'.

Tegusõnad jagunevad tugevateks ja nõrkadeks. LihtminevikTugevate verbide lihtminevik ja mineviku kesksõna moodustuvad tugevatel verbidelmoodustatakse vokaalivahelduse teel, nõrkadel [[verb]]idel [[sufiks]]ite abil:

Enamik taani keele sõnu on [[genuiinne sõnavara|genuiinsed]] jaehk pärinevadpõlised, pärinedes [[vanapõhja keel]]est. Genuiinsed sõnad on näiteks [[germaani algkeel]]eni tagasi ulatuvad ''mand'' 'mees', ''kvinde'' 'naine', ''hund'' 'koer', ''hjem'' 'kodu', ''gård'' 'õu', ''rød'' 'punane' ning Skandinaavia keeltele eriomased ''barn'' 'laps', ''skov'' 'mets'.

Vanimad keelemälestised on 9.–[[11. sajand]]ist pärinevad raidkirjad (nooremad [[ruunikiri|ruunid]]). 13.–[[14. sajand]]ist on säilinud ladina kirjas käsikirjad, (piirkondlikudmis seadused)kujutavad nedast piirkondlikke seadusi.

Esimene taanikeelne trükitud raamat ilmus [[1495]]. aastal.

Taani tänapäevane keelepoliitika on tuntud kui ametlikult märkimisväärselt [[Liberalism|liberaalne]] ja [[Laissez-faire|''laissez-faire'']]. Taani keelt ennast ei peeta riigisiseselt ohustatud keeleks ning seetõttu ei ole peetud vajalikuks taani keele staatust eraldi seadusega kaitsta. Taani keelel on olnud Taani kuningriigis [[koloniaalkeel]]e staatus, mille kõrval on ametlik staatus antud [[fääri keel]]ele 1948. aastal ning [[Gröönimaa]]l [[grööni keel]]ele 1979. aastal. Alates aastast 2009 on grööni keele läänegrööni murre Gröönimaa ainus ametlik keel. Eraldi on kaitstud ka ajalooliste saksa vähemuste õigused Taanis.<ref name="Siiner2012" />