Alexander Schmidt: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
PResümee puudub
Resümee puudub
'''Hermann Adolf Alexander Schmidt''' ([[27. mai]] [[1831]] [[Muhu saar]] – [[22. aprill]] [[1894]] [[Tartu]]) oli baltisaksa [[arstiteadus|arstiteadlane]] ja [[füsioloogia|füsioloog]].
 
Schmidt lõpetas [[1858]]. aastal [[Tartu ülikool]]i meditsiinidoktori kraadiga. AastatelSeejärel töötas ta [[1862Felix Hoppe Seyler]]i assistendina [[1864Berliin]]is ja [[Carl Ludwig]]i assistendina [[Leipzig]]is. Aastatel [[1862]]–64 töötas ta samasTartu ülikoolis [[füsioloogiline keemia|füsioloogilise keemia]] ja [[füsioloogia]] [[eradotsent|eradotsendina]], 1864–[[18691864]]–69 dotsendina, olles ühtlasi [[Tartu Veterinaariakool]]i õppejõud. Aastatel 1869–[[1869]]–[[1894]] oli ta [[Tartu ülikool]]iülikooli professor ja füsioloogiakateedri juhataja ([[Friedrich Bidder]]i järeltulijana), [[1877]]–[[1880]] arstiteaduskonna dekaan, ja [[1885]]–[[1890]] [[Tartu ülikool]]iülikooli [[rektor]]. Alexander Schmidt lõi maailmakuulsa [[vere hüübimise fermentatiivne teooria|vere hüübimise fermentatiivse teooria]], pani aluse [[kliiniline hematoloogia|kliinilise hematoloogia]] ja [[vereülekanne|vereülekande]] edenemisele.
 
Alexander Schmidt lõi maailmakuulsa [[vere hüübimise fermentatiivne teooria|vere hüübimise fermentatiivse teooria]], näidates, et [[fibrinogeen]]i muutumine [[fibriin]]iks on [[ensüüm|ensümaatilise]] protsessi tulemus. Ta nimetas vastavat veel avastamata ensüümi [[trombiin]]iks ja selle lähteainet protrombiiniks. Ta pani hüübimisvastaste süsteemide loomisega aluse [[kliiniline hematoloogia|kliinilise hematoloogia]] ja [[vereülekanne|vereülekande]] edenemisele. Veel uuris ta [[veri|vere]] [[hingamine|hingamis]]funktsioone ja seda, kuidas [[oksüdeerumine|oksüdeerumis]]protsessid muudavad vere värvust.
Tartu Ülikooli [[Uus Anatoomikum|Uude Anatoomikumi]] on paigaldatud Schmidti mälestustahvel, õppehoonest teispool [[Näituse tänav (Tartu)|Näituse tänavat]] seisab aga [[Kassitoome]] pargis [[Alexander Schmidti monument]].
 
[[1884]] võeti ta Saksa Loodusuurijate Akadeemia [[Leopoldina]] liikmeks.
 
Tartu Ülikooli [[Uus Anatoomikum|Uude Anatoomikumi]] on paigaldatud Schmidti mälestustahvel, õppehoonest teispoolteisel pool [[Näituse tänav (Tartu)|Näituse tänavat]] seisab aga [[Kassitoome]] pargis [[Alexander Schmidti monument]].
 
==Isiklikku==
 
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor <br/> [[Eduard von Wahl]] (1881–1885) | nimi=[[Tartu ülikooli rektor|Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor ]]<br/> Alexander Schmidt | aeg=[[1885]]–[[1890]] | järgnev=Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor <br/> [[Ottomar Meykov]] (1890–1892)}}
{{lõpp}}
 
27 824

muudatust