Erinevus lehekülje "Kasvuhooneefekt" redaktsioonide vahel

P
Kogu maailma lõikes toodab Eesti kasvuhoonegaase väga vähe ning Euroopa Liidus moodustavad Eesti heitkogused liikmesriikidest 0,4%.
 
Arvestades maakasutuse ja metsanduse sektori (ingliskeelse terminiga ''LULUCF'',; ''land use, land-use change, and forestry'') mõju oli 2012. aastal Eestis netoemissioon umbes 21,4 miljonit tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti. ''LULUCF''i mõju arvestamata oli Eestis 2013. aastal kasvuhoonegaaside heitkogus 45,7% võrra väiksem kui 1990. aastal.
 
Eesti kasvuhoonegaaside emissioonist tuli 2013. aastal 86,7% energiasektorist, mis on Eesti suurim kasvuhoonegaaside allikas. Nendest heitkogustest enamik pärineb fossiilkütuste kasutamisest elektri ja soojuse tootmisel. Teisel kohal on põllumajandus, mille heitkogused moodustasid 5,8% kasvuhoonegaaside emissioonist. Põllumajanduse koguemissioonist tekib enamik kariloomade soolesisesel käärimisel ja otsesel lendumisel põllumajandusmaalt. Kolmandal kohal on tööstusprotsessid ja tööstustoodete kasutamine (tsemendi ja lubja tootmine on peamine CO<sub>2</sub> allikas), mis moodustavad 5% kasvuhoonegaaside heitkogustest. Järgneb jäätmekäitluse valdkond, kust tuleb 1,7%. Kõige suurem osa emissioone jäätmekäitluses tekib tahkete jäätmete ladestamisel.
194

muudatust