Kasvuhooneefekt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
keelt paremaks |
|||
64. rida:
Kogu maailma lõikes toodab Eesti kasvuhoonegaase väga vähe ning Euroopa Liidus moodustavad Eesti heitkogused liikmesriikidest 0,4%.
Arvestades maakasutuse ja metsanduse sektori (ingliskeelse terminiga ''LULUCF'', ''
Eesti kasvuhoonegaaside emissioonist tuli 2013. aastal 86,7% energiasektorist, mis on Eesti suurim kasvuhoonegaaside allikas. Nendest heitkogustest enamik pärineb fossiilkütuste kasutamisest elektri ja soojuse tootmisel. Teisel kohal on põllumajandus, mille heitkogused moodustasid 5,8% kasvuhoonegaaside emissioonist. Põllumajanduse koguemissioonist tekib enamik kariloomade soolesisesel käärimisel ja otsesel lendumisel põllumajandusmaalt. Kolmandal kohal on tööstusprotsessid ja tööstustoodete kasutamine (tsemendi ja lubja tootmine on peamine CO<sub>2</sub> allikas), mis moodustavad 5% kasvuhoonegaaside heitkogustest. Järgneb jäätmekäitluse valdkond, kust tuleb 1,7%. Kõige suurem osa emissioone jäätmekäitluses tekib tahkete jäätmete ladestamisel.
| |||