Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
===Pealetungioperatsioon Väike Saturn===
[[File:OperationLittleSaturn.PNG|pisi|left|Pealetungioperatsioon Väike Saturn]]
Detsembri keskel ründasid Edelarinde väed üle Doni[[Don]]i jõed [[8. armee (Itaalia)|Itaalia 8. armeed]], operatsioonpealetungioperatsioonis MalõiVäike Saturn, ja lõid selle puruks. Jaanuari alguses surusid Edela ja Stalingradi rinde väed rünnakutega sakslased Doni jõe käärust [[Millerovo]] ja Rostovi[[Rostov]]i suunas. 13. jaanuaril ründasid Edela- ja Voroneži rinde väed veel Doni jõe joonele jäänud Itaalia ja Ungari vägesid, piirasid need ümber ning hävitasid, tekitades sellega suure augu sakslaste rindesse. Enne veel kui rinne jõuti taastada, ründasid [[Brjanski rinne|Brjanski]] ja [[Voroneži rinne|Voroneži rinde]] väed Saksa [[2. armee (Saksamaa)|2. armeed]] ning peaaegu piirasid selle Voronežist[[Voronež]]ist läänes sisse. Segamini löödud Saksa üksused taganesid kiiruga Kurski ja Belgorodi poole.
 
Samaaegselt lõid Edela- ja [[Lõunarinne (Teine maailmasõda)|Lõunarinde]] (endine Stalingradi rinne) väed sakslased Stalingradi lähistelt minema [[Donets]]i jõele. Lõunarinde väed vallutasid Rostovi 14. veebruaril ja jõudsid [[Mius]]i jõeni 18. veebruaril. Edust tiivustuna nõudis Stavka pealetungioperatsioonide jätkamist ja [[Ukraina]] vabastamist. Edelarinde väed ületasid Donetsi ja vallutasid [[Lugansk|Vorošilovgradi]] [[14. veebruar]]il ja [[18. veebruar]]il lähenesid [[Dnepr]]ile. Voroneži rinde väed vallutasid [[Kursk]]i ja [[Belgorod]]i 8. ja [[9. veebruar]]il ning [[Harkiv]]i [[16. veebruar]]il.
Samaaegselt 5.–16. jaanuarini liikus [[Ivan Konev|Konevi]] [[2. Ukraina rinne]] [[Krivoi Rog]]i suunalt läände ning rinde 5. kaardiväe tankiarmee vallutas väegrupi Süd [[8. armee (Saksamaa)|8. armeelt]] [[Kirovograd]]i. Rünnakute tulemusena oli sakslaste 8. armee [[Dnepri jõgi|Dnepri jõe]] joonel seisvad korpused jäänud sügavale eendisse. 1. ja 2. Ukraina rinde jätkuvad rünnakud 8. armee tiibadele olid edukad ning 5. ja 6. kaardiväe tankiarmeed ühinesidki 26. jaanuaril sakslaste tagalas ning piirasid sisse 57 000 Saksa sõjameest [[Korsun-Tšerkassõ kott|Korsun-Tšerkassõ]] ruumis. Ägedad lahingud kestsid kuni 17. veebruarini, mil Saksa väed murdsid ennast piiramisrõngast välja. Omadeni jõudis vähem kui 20 000 meest.
Kasutades ära olukorda, et enamus [[Väegrupp Süd|väegrupi Süd]] soomusreserve olid suunatud KorsuniKoršuni kanti, ründasid 1. Ukraina rinde parema tiiva väed (13. ja 60 armee ning 1. ja 6. kaardiväe ratsakorpus) Pripeti[[Prõpjat]]i soodest lõunas 27. jaanuarist kuni 11. veebruarini väegrupi Süd väljavenitatud vasakut tiiba. Saksa väed löödi positsioonidelt välja ning [[Punaarmee]] vallutas [[RovnoRivne]] ja [[Lutsk]]i.
Kaugemal lõunas lõid [[3. Ukrainba rinne|3.]] ja [[4. Ukraina rinne]] 30. jaanuarist kuni 29. veebruarini kontsentreeritud rünnakutega [[6. armee (Saksamaa)|Saksa 6. armee]] Dnepri äärest minema ning vallutasid [[Krivoi Rog]]i.
{{vaata|===Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon}}, ''[[Krasnoje Selo–Ropša pealetungioperatsioon]]''===
[[File:April1944.jpg|pisi|300px|Sõjategevus Idarindel, Leningradi ja Ukraina suunal 1944. aasta aprillis]]
[[Pilt:Leningrad-Novgorod.jpg|pisi|left|[[Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon]], 14. jaanuar – 1. märts 1944]]
[[File:Krasnoye Selo-Ropsha.gif|pisi|left|Krasnoje Selo–Ropša pealetungioperatsioon]]
Jaanuaris lõi [[Punaarmee]] [[Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon]]il [[Leningradi blokaad]]irõnga läbimurdmisel Saksa [[18. armee (Saksamaa)|18. armee]] [[Krasnoje Selo–Ropša operatsioon|Krasnoje Selo–Ropša pealetungioperatsioonil]] tagasi ja rinne jõudis [[Narva jõgi|Narva jõeni]].
{{vaata|Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon}}, ''[[Krasnoje Selo–Ropša pealetungioperatsioon]]''
1944. aasta veebruari esimestel päevadel algas [[Narva lahing (1944)|Narva lahing]]. Saksa ja eesti vägede visa vastupanuga löödi Nõukogude vägede [[Kingisepa–Gdovi pealetung|Kingisepa–Gdovi pealetungioperatsioon]]i märtsi lõpu Narva pealetung tagasi. Nõukogude vägede suvine Narva pealetung viis linna vallutamiseni 26. juulil. Väegrupid Mitte ja Süd ei suutnud Punaarmee edasitungi peatada, ning Idarinde kesklõigus tekkinud katastroofiline olukord sundis Saksa väejuhatust jõude ümber paigutama. Väegrupi Nord juhatusele sai selgeks, et juhul, kui Punaarmee alustab rünnakut ka Idarinde põhjalõigus, ei jätku sakslastel pikaleveninud rindejoone kaitsmiseks jõude. Seetõttu alustati juulis ettevalmistusi rinde õgvendamiseks ning Saksa väed taandusid [[Tannenbergi liin|Tannenbergi kaitseliinile]] Vaivara [[Sinimäed|Sinimägedes]]. Järgnenud [[Sinimägede lahing]]utes ei suutnud Leningradi rinde väed kaitseliini murda.
{{vaata|Sõjategevus Eestis (1944)}}
===Pealetungioperatsioon Täht ===
[[File:April1944.jpg|pisi|300px|Sõjategevus Idarindel, Leningradi ja Ukraina suunal 1944. aasta aprillis]]
{{vaata|Operatsioon Täht}}
Operatsioon Täht tulemusena idarindel veebruaris [[1943]] vallutas [[Voroneži rinne]] [[Harkiv]]i ja [[Kursk]]i ning [[Vorošilovgrad]]i ja [[Izjum]]i. [[19. veebruar]] – [[15. märts]] [[1943]] [[Kolmas Harkovi lahing|Harkivi lahingu]]te tulemusena said Saksa väed tagasi kontrolli Harkivi ja [[Belgorod]]i linna üle.
[[19. veebruar]] – [[15. märts]] [[1943]] [[Kolmas Harkovi lahing|Harkivi lahingu]]te tulemusena said Saksa väed tagasi kontrolli Harkivi ja [[Belgorod]]i linna üle.
 
[[Ukraina]]s jätkusid Punaarmee ründeoperatsioonid peaaegu katkematult. 4. märtsil ründas 1. Ukraina rinne [[Georgi Žukov|Žukovi]] juhtimisel [[Tšernivitsi]] ja [[Dubno]] rajoonist edelasse [[Rumeenia]] piiri poole. Kaks Žukovi tankiarmeed (3. kaardiväe ja 4.) murdsid läbi väegrupi Süd [[4. tankiarmee (Saksamaa)|4. tankiarmee]] kaitsest ja lähenesid 7. märtsil [[Hmelnõtskõi|Proskurovile]], kus väegrupi tankireservid (III ja XLVIII soomuskorpus) panid venelaste edasitungi seisma. Peagi liitus rünnakutega Nõukogude 1. tankiarmee ning 21. märtsil murdsid Punaarmee 1. ja 4. tankiarmee sakslaste tagalasse. 27. märtsil jõudsid mõlemad armeed [[Dnestr]]ini ning ületasid selle piirates [[Kamenets-Podolski]] juures sisse [[1. tankiarmee (Saksamaa)|Saksa 1. tankiarmee]]. 17. aprilliks jõudis Nõukogude 1. tankiarmee [[Karpaadid|Karpaatideni]] lõigates [[väegrupp Nordukraine|väegrupi Nordukraine]] (kuni 4. aprillini väegrupp Süd) ära lõunas Rumeenia piiril tegutsevast [[väegrupp Südukraine|väegrupist Südukraine]]. Kuid vaatamata kõigele suutis ümberpiiratud Saksa 1. tankiarmee ägedate lahingute ja keerukate manöövritega murda välja piiramisrõngast ning taganeda Lõuna-Poolasse.
 
6. märtsil ründas 3. Ukraina rinne tema vastas seisvat [[väegrupp A|väegruppi A]] ning piiras 18. märtsiks ümber väegrupi [[6. armee (Saksamaa)|6. armee]]. 6. armeel õnnestus välja murda ja taganeda [[Moldaavia]]sse. [[Odessa]] vabastati 14. aprillil. 8. aprillil ründas [[4. Ukraina rinne]] Saksa kaitseliine [[Krimmi poolsaar]]el ning murdis neist paari päevaga läbi. 16. aprilliks olid sakslased taganenud [[Sevastoopol]]isse ning linn evakueeriti 10. maiks.
===Sinimägede lahingud ===
Pärast [[Leningradi-Novgorodi operatsioon]]i ametlikku lõppu 1. märtsil, püüdsid Leningradi ja 2. Balti rinde väed edutult järgneva kuue nädala jooksul murda sakslaste kaitset Panther-liinil. Leningradi rinde 8., 59. ja 2. löögiarmee katsed [[Narva]]t vallutada ja [[Eesti]]sse liikuda ebaõnnestusid. Järgnenud [[Sinimägede lahing]]utes ei suutnud Leningradi rinde väed kaitseliini murda.
 
Pärast [[Leningradi-Novgorodi operatsioon]]i ametlikku lõppu 1. märtsil, püüdsid Leningradi ja 2. Balti rinde väed edutult järgneva kuue nädala jooksul murda sakslaste kaitset Panther-liinil. Leningradi rinde 8., 59. ja 2. löögiarmee katsed [[Narva]]t vallutada ja [[Eesti]]sse liikuda ebaõnnestusid. Lõuna pool õnnestus rinde 42., 67. ja 54. armeedel lüüa kiil [[Ostrov]]i ja [[Pihkva]] vahele kuid mõlemad linnad jäid sakslaste valdusse. 2. Balti rinde vägede 1. löögiarmee, 3. löögiarmee, 10. kaardiväe armee ja 22. armee saavutasid ainult lokaalseid sissemurde väegrupi Nord [[16. armee (Saksamaa)|16. armee]] kaitsesse. [[väegrupp Mitte|Väegrupi Mitte]] vastu sooritasid [[1. Balti rinne|1. Balti]], [[Läänerinne (Nõukogude Liit)|Lääne]] ja [[Valgevene rinne|Valgevene rinde]] väed 29. detsembri ja 29. märtsi vahel vähemalt seitse suurrünnakut. 1. Balti rinne suutis liikuda küll [[VitebskiVitebsk]]i eeslinnadeni ning Valgevene rinde väed vallutasid [[Kalinkovitš]]i, kuid üldises plaanis lõppesid kõik rünnakud läbikukkumistega.
[[Pilt:Leningrad-Novgorod.jpg|pisi|[[Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon]], 14. jaanuar – 1. märts 1944]]
Pärast [[Leningradi-Novgorodi operatsioon]]i ametlikku lõppu 1. märtsil, püüdsid Leningradi ja 2. Balti rinde väed edutult järgneva kuue nädala jooksul murda sakslaste kaitset Panther-liinil. Leningradi rinde 8., 59. ja 2. löögiarmee katsed [[Narva]]t vallutada ja [[Eesti]]sse liikuda ebaõnnestusid. Lõuna pool õnnestus rinde 42., 67. ja 54. armeedel lüüa kiil [[Ostrov]]i ja [[Pihkva]] vahele kuid mõlemad linnad jäid sakslaste valdusse. 2. Balti rinde vägede 1. löögiarmee, 3. löögiarmee, 10. kaardiväe armee ja 22. armee saavutasid ainult lokaalseid sissemurde väegrupi Nord [[16. armee (Saksamaa)|16. armee]] kaitsesse. [[väegrupp Mitte|Väegrupi Mitte]] vastu sooritasid [[1. Balti rinne|1. Balti]], [[Läänerinne (Nõukogude Liit)|Lääne]] ja [[Valgevene rinne|Valgevene rinde]] väed 29. detsembri ja 29. märtsi vahel vähemalt seitse suurrünnakut. 1. Balti rinne suutis liikuda küll [[Vitebski]] eeslinnadeni ning Valgevene rinde väed vallutasid [[Kalinkovitš]]i kuid üldises plaanis lõppesid kõik rünnakud läbikukkumistega.
[[File:Krasnoye Selo-Ropsha.gif|pisi|left|Krasnoje Selo–Ropša pealetungioperatsioon]]
Jaanuaris lõi [[Punaarmee]] [[Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon]]il [[Leningradi blokaad]]irõnga läbimurdmisel Saksa [[18. armee (Saksamaa)|18. armee]] [[Krasnoje Selo–Ropša operatsioon|Krasnoje Selo–Ropša pealetungioperatsioonil]] tagasi ja rinne jõudis [[Narva jõgi|Narva jõeni]].
{{vaata|Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon}}, ''[[Krasnoje Selo–Ropša pealetungioperatsioon]]''
1944. aasta veebruari esimestel päevadel algas [[Narva lahing (1944)|Narva lahing]]. Saksa ja eesti vägede visa vastupanuga löödi Nõukogude vägede [[Kingisepa–Gdovi pealetung|Kingisepa–Gdovi pealetungioperatsioon]]i märtsi lõpu Narva pealetung tagasi. Nõukogude vägede suvine Narva pealetung viis linna vallutamiseni 26. juulil. Väegrupid Mitte ja Süd ei suutnud Punaarmee edasitungi peatada, ning Idarinde kesklõigus tekkinud katastroofiline olukord sundis Saksa väejuhatust jõude ümber paigutama. Väegrupi Nord juhatusele sai selgeks, et juhul, kui Punaarmee alustab rünnakut ka Idarinde põhjalõigus, ei jätku sakslastel pikaleveninud rindejoone kaitsmiseks jõude. Seetõttu alustati juulis ettevalmistusi rinde õgvendamiseks ning Saksa väed taandusid [[Tannenbergi liin|Tannenbergi kaitseliinile]] Vaivara [[Sinimäed|Sinimägedes]]. Järgnenud [[Sinimägede lahing]]utes ei suutnud Leningradi rinde väed kaitseliini murda.
{{vaata|Sõjategevus Eestis (1944)}}
 
==LahingudSuvelahingud 1944. aastal==
===Pealetungioperatsioon Bagration ===
[[File:Operation bagration overview 22 june 1944 to 29 august 1944.png|pisi|Pealetungioperatsioon Bagration kulg [[22. juuni]]st kuni [[19. august]]ini 1944]]
Pealetungioperatsiooni 2. faasis alustasid pealetungi 3. Valgevene rinde väed kindlustamaks Berezina jõe ületuskohti ning arenes 1. Valgevene rinde vägede [[Minski pealetungioperatsioon|pealetungiga]] [[Minsk]]i suunal, mis vabastati [[3. juuli]]l. Punaarmee väed piirasid Minski piirkonnas sisse Saksa [[4. armee (Saksamaa)|4. armee]] ja [[9. armee (Saksamaa)|9. armee]] jäänukväeosad. 1. Balti rinde väed jätkates [[Polotski pealetungioperatsioon|pealetungi]] [[Polotsk]]i suunal, vabastasid [[väegrupp Nord]]ilt Polotski [[4. juuli]]l. Punaarmee jõudis välja 1939. aasta Saksamaa-[[NSV Liidu riigipiir]]ile.
 
Pealetungioperatsiooni 3. faasis 1. Balti rinde väed [[Šiauliai pealetungioperatsioon]]i käigus [[5. juuli]]st – [[29. august]]ini, jõudsid [[Riia laht|Riia laheni]] [[31. juuli]]ks eraldades Saksa [[väegrupp Mitte|väegrupi Mitte]] ja [[väegrupp Nord|väegrupi Nord]] Eestis asunud väed. 3. Valgevene rinde väed, jätkasid Minski pealetungioperatsiooni [[Vilnius]]e [[Vilniuse pealetungioperatsioon|suunal]], mis valluatati 13. juulil, abistatuna linnas alanud [[Armia Krajowa]] ülestõusust. 2. Valgevene rinde vägede [[Białystoki pealetungioperatsioon]]i tulemusel 5.– 27. juulil, hõivati 27. juulil [[Białystok]] Poolas. 1. Valgevene rinde väed jõudsid [[Lublini–Bresti pealetungioperatsioon]]i tulemusel [[18. juuli|18. juuli]]l – [[2. august]]il [[Vistula]] jõeni Ida-Poolas. [[25. juuli]]l hõivati [[Lublin]] ja [[28. juuli]]l vabastati [[Brest (Valgevene)|Brest]]. 3. Valgevene rinde väed jõudsid [[Kaunase pealetungioperatsioon]]i 28. juulist – [[28. august]]ini Kaunaseni, [[Mariampolė]] vallutati [[31. juuli]]l ja [[Kaunas]] [[1. august]]il. 2. Valgevene rinde väed vallutasid [[Osowieci pealetungioperatsioon]]i käigus 6.–14. augustil Osowieci kindlustatud piirkonna, mis kaitses Saksa [[Ida-Preisimaa]]d.
 
3. Valgevene rinde väed, jätkasid Minski pealetungioperatsiooni [[Vilnius]]e [[Vilniuse pealetungioperatsioon|suunal]], mis valluatati 13. juulil, abistatuna linnas alanud [[Armia Krajowa]] ülestõusust. 2. Valgevene rinde vägede [[Białystoki pealetungioperatsioon]]i tulemusel 5.– 27. juulil, hõivati 27. juulil [[Białystok]] Poolas.
 
1. Valgevene rinde väed jõudsid [[Lublini–Bresti pealetungioperatsioon]]i tulemusel [[18. juuli|18. juuli]]l – [[2. august]]il [[Vistula]] jõeni Ida-Poolas. 22. juulil vallutati [[Brodõ]], [[25. juuli]]l hõivati [[Lublin]], [[27. juuli]]l [[Lviv]] ja [[28. juuli]]l vabastati [[Brest (Valgevene)|Brest]]. 3. Valgevene rinde väed jõudsid [[Kaunase pealetungioperatsioon]]i 28. juulist – [[28. august]]ini Kaunaseni, [[Mariampolė]] vallutati [[31. juuli]]l ja [[Kaunas]] [[1. august]]il. 2. Valgevene rinde väed vallutasid [[Osowieci pealetungioperatsioon]]i käigus 6.–14. augustil Osowieci kindlustatud piirkonna, mis kaitses Saksa [[Ida-Preisimaa]]d.
===Lvovi–Sandomierzi pealetungioperatsioon ===
[[1. Ukraina rinne|1. Ukraina rinde]] vägede poolt [[13. juulistjuuli]]st[[29. augustiniaugust]]ini toimunud [[Lvovi–Sandomierzi pealetungioperatsioon]] [[väegrupp Nordukraine]] vastu oli algselt kavandatud suurejoonelise pettemanöövrina Saksa reservide kõrvalejuhtimiseks ja [[väegrupp Mitte|väegrupi Mitte]] nõrgestamiseks, Valgevene-Leedu-Poola suunal toimunud [[pealetungioperatsioon Bagration|operatsioonis Bagration]]. (Vt. [[Lvovi pealetungioperatsioon]] (13. juulist – 27. juulini 1944), [[Ivano-Frankivsk|Stanislavo]] [[Stanislavi pealetungioperatsioon|pealetungioperatsioon]] (13. juulist – 27. juulini 1944), [[Sandomierzi pealetungioperatsioon]] (28. juulist – 29. augustini 1944).
 
Järgnevalt edenesid Punaarmee väed [[Ida-Poola]]sse, [[28. juuli]]l vabastati [[Brest-Litovsk]], 29. juulil [[Białystok]] ja [[31. juuli]]l [[Varssavi]] idaosa. [[Visla]] vasaku kaldani jõudes peatuti.
[[16. august]]il hävitasid Wehrmachti üksused ja 18. SS-diviis "Horst Wessel" ja 7. SS-rünnakubrigaad "Charlemagne" Karpaatides lääne pool [[Sanok]]i kolmepäevases raskes võitluses seitse vaenlase diviisi. Nõukogude pool kaotas 151 tanki, 98 kahurit ning arvukalt vangilangenuid.
 
[[24. august]]il lõid Wehrmachti üksused ja IV SS-soomuskorpus (3. ja 5. SS-diviis) Varssavist kirde pool ja Wehrmachti diviisid ja IV SS-soomuskorpus 3. SS-diviisiga "Totenkopf" ja [[5. SS-Soomusdiviis "Wiking"|5. SS-diviisiga "Wiking"]] põhja pool Varssavit rasketes lahingutes tagasi Punaarmee rünnakud. [[25. august]]il pidas IV. SS-soomuskorpus edukaid kaitselahinguid Weichelis ja kirde pool Varssavit. SS-korpus oli hävitanud 18.–22. augustini 98 vaenlase tanki.
 
===Sõjategevus Läänemere sõjatandril ===
[[2. veebruar]]ist kuni [[26. juuli]]ni toimunud [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] pealetungil Saksa [[Armeegrupp Narwa|armeegrupi Narwale]] ja strateegiliselt olulisele [[Narva]] linnale surus Punaarmee operatsioon rinde [[Narva jõgi|Narva jõeni]] eesmärgiga purustada armeegrupp Narwa ning tungida [[Tallinn]]a ja [[Pärnu]]ni. Nõukogude 2. löögiarmee eelväed lõid veebruaris jõe läänekaldale Riigiküla, Siivertsi-Vepsküla ja Krivasoo sillapead. Järgnenud pealetungid ebaõnnestusid saksa ja [[20. eesti diviis|eesti]] üksuste visa vastupanu tõttu. Nõukogude vägede suvine Narva pealetung viis linna vallutamiseni 25. juulil, sundides Saksa vägesid taanduma [[Tannenbergi liin|Tannenbergi kaitseliinile]].
{{vaata|Narva lahing (1944)}}, ''[[Eesti Teises maailmasõjas]]''
NSV Liidu ja Soome [[Jätkusõda|Jätkusõja]] positsioonisõda lõppes [[9. juuni]]l 1944, mil Nõukogude Liit alustas rindel suurpealetungi, nõudes Soome tingimusteta kapituleerumist. Pealetung sumbus peatselt Soome edukates tõrjelahingutes Tali-Ihantalas, Viiburi lahel ja Äyräpää-Vuosalmel (25. juuni 1944 – 9. juuli 1944). 1944. aasta juuli lõpuks oli Soome juhtkond jõudnud seisukohale, et Soome ei suuda edasi võidelda, samas oli Soome rindelõik võidukale [[Punaarmee]]le kõrvaline ja sidus liiga suuri jõude. Peamine sõjategevus toimus Kesk-Euroopas, kus [[6. juuni]]l olid lääneliitlased maabunud Prantsusmaal, [[Normandia dessant|Normandia dessandiga]].
[[File:RedArmy19Aug31Dec44.jpg|pisi|Punaarmee pealetungisuunad 1944. aasta 19. augustist 31. detsembrini]]
NSV Liit loobus Soome vallutamisest vaid lääneliitlaste nõudel (kokkuleppel) ning poliitilistel põhjustel (lääneriikide sõjajõud just vallutasid augustis Prantsusmaa, Nõukogude Liidul oli oht, et kogu Saksamaa jääb-alistub neile). [[19. september|19. septembril]] sõlmiti Moskvas Soome ja NSV Liidu ning [[Suurbritannia]] vahel vaherahu.
{{vaata|Jätkusõda}}, ''[[Soome Teises maailmasõjas]]''
[[12. august]]ini toimusid [[Tannenbergi liin]]il rasked [[Sinimägede lahingud]]. Punaarmee suurpealetungi peatasid III. SS-Soomuskorpuse koosseisus 11. SS-diviis "Nordland", 23. SS-diviis "Nederland", 4. SS-Brigaad "Langemarck" ja 20. Eesti SS-diviis ning XXVI ja XXXXIII armeekorpus. [[22. august]]il pidas raskeid võitlusi Tartu rindel SS-rünnakubrigaad "Wallonie" SS-Sturmbannführer [[Leon Degrelle]] juhtimisel.
[[File:Eastern Front 1943-08 to 1944-12.png|pisi|Idarinde pealetungisuunad ajavahemikul august 1943 - detsember 1944]]
[[14. september|14. septembril]] algas Punaarmee suurte soomusjõudude ja suurtükiväe toetusel pealetungi Väike-Emajõel, sihiga tungida üle [[Valga]] [[Riia laht|Riia laheni]] ning lõigata Eestis asuvad Saksa üksused väegrupi põhijõududest ära. Kuigi sakslased osutasid ründajatele visa vastupanu ning aeglustasid nende edasitungi, suutsid Riia peale tungivad punaväe üksused Saksa kaitsest läbi murda. Saksa vägesid ees ootav katastroof muutus järjest ilmsemaks, ning [[16. september|16. septembril]] andis Hitler lõpuks loa väed Eestist välja tõmmata.
 
===Sõjategevus Rumeenia ja Ungari suunal===
Rumeenia suunal alustas Punaarmee pealetungi 20. augustil ning [[22. august]]il vallutati [[Iași]] ning 24. augustil [[Chișinău]]. [[23. august]]il asus [[Rumeenia kuningriik]] Saksamaa-vastase koalitsiooni poolele ning 8. septembril tegi sedasama [[Bulgaaria kuningriik]].
{{vaata|Iași-Chișinău pealetungioperatsioon}}
{{vaata|Rumeenia Teises maailmasõjas}}, ''[[Bulgaaria Teises maailmasõjas]], [[Ungari Teises maailmasõjas]]''
[[Väegrupp Südukraine]] üksused taandusid [[Põhja-Transilvaania]]sse, kus hoidsid rinnet [[Ungari kuningriik|Ungari]] [[Ungari Teises maailmasõjas|väeüksused]]. Punaarmee väed sisenesid lahinguid pidades Ida-Ungari territooriumile 1944. aasta oktoobris ning vallutasid 20. oktoobril [[Debretsen]]i linna. Algas Budapesti piiramine, mis kestis 20. detsembrist 1944. kuni 13. veebruarini 1945. aastal.
 
1944. aasta 27. septembril 1944 sisenesid Punaarmee väed Jugoslaaviasse, vallutades [[Väegrupp F]]-i vägedelt 19. oktoobril [[Belgrad]]i. Novembris taandus sakslaste [[Väegrupp E]] Kreekast ja Albaaniast.
{{vaata|Jugoslaavia Teises maailmasõjas}}, ''[[Kreeka Teises maailmasõjas]], [[Albaania Teises maailmasõjas]]''
==Sõjategevus 1945. aastal==
1945. aasta jaanuaris alustas Punaarmee viit suurt pealetungioperatsiooni kogu idarindel.
 
[[1. jaanuar]]il löödi Kuramaal Punaarmee pealetung [[Dobele|Dobleni]] juures tagasi. Wehrmachti üksused ja III. SS-soomuskorpus koos lätlastest moodustatud väekoondistega lõid üheteistkümnepäevases heitluses tagasi 46 laskurdiviisi ja 22 tanki-rünnakkahurite üksust. 21.–31Enamik Kuramaast püsis kuni sõja lõpuni [[8. detsembrinimai]]l 19441945 hävitatiSaksa Kuramaalvägede 513kontrolli vaenlaseall, tankikes jasuutsid saadiPunaarmee rünnakud tagasi lüüa. Kuramaal saagiksolnud 79Saksa kahuritväeüksusi ningnimetati 247[[väegrupp kuulipildujatKurland]]iks.
{{vaata|Kuramaa lahingud}}
 
[[8. jaanuar]]il lõid Wehrmachti üksused ja IV. SS-soomuskorpus 3. SS-diviisiga "Totenkopf" ja 5. SS-diviisiga "Wiking" vaenlase Ungaris taganema. Mitmepäevases raskes võitluses [[Balatoni järvejärv]]e ja [[Doonau]] vahelisel alal murti läbi vaenlase kaitseliinide ning löödi põhja pool Vertesi mäeahelikku Punaarmee 40 km tagasi. Lahingutes hävitati 159 Nõukogude tanki ja saadi saagiks 425 kahurit.
===Visla-Oderi pealetungioperatsioon===
[[File:Easterneurope10.jpg|pisi|Punaarmee pealetungisuunad jaanuar - märts 1945]]
12. jaanuarist 3. veebruarini 1945 toimunud Punaarmee [[1. Ukraina rinne|1. Ukraina rinde]] ja [[1. Valgevene rinne|1. Valgevene rinde]] [[Visla-Oderi operatsioon|Visla-Oderi pealetungioperatsioon]]iga hõivati suurema osa [[Poola Teises maailmasõjas|Poolast]], vallutasid [[17. jaanuar]]il Varssavi, [[19. jaanuar]]il [[Krakov]]i ja jõuti [[3. veebruar]]il [[Oder]]i jõeni.
 
[[21. aprill]]iks oli Nõukogude marssal [[Georgi Žukov]]i [[1. Valgevene rinne]] murdnud läbi Saksa kaitseliinid [[Seelöwe kõrgendik]]ul. [[Adolf Hitler]] hakkas kokku kutsuma kokkulapitud üksusi, mis olid osa Steineri-nimelisest Armeegrupist (Armeeabteilung Steiner), et moodustada midagi korpusetaolist. Ta käskis [[Felix Steiner]]il rünnata 1. Valgevene rinde põhjatiiba, samal ajal pidi 9. Armee ründama lõunast. Rünnaku hõlbustamiseks anti Steineri juhtida kolm 9. Armee diviisi: CI Armeegrupp, rindest kurnatud 4. SS-Politseidiviis, 5. Jäägridiviis, ungarlastest koosnev 25. SS-Panzergrenaderide diviis Hunyadi – kõik asusid Finow kanalist põhja pool, Žukovi rinde põhjatiival – ning Weidlingi LVI Tankikorpus, mis asus veel Berliinist ida pool, põhjatiib Werneucheni all.
[[File:Karte Slowakischer Nationalaufstand 1944 - Schlussoffensive.png|pisi|left|Slovakkia 1944. aastal Punaarmee pealetungi eel]]
[[File:Zapkarvatsno-1.jpg|pisi|Lääne-Karpaadi pealetungioperatsioon]]
[[2. Ukraina rinne|2.]] ja [[4. Ukraina rinne|4. Ukraina rinde]] [[Lääne-Karpaadi operatsioon|Lääne-Karpaadi pealetungioperatsioon]]iga vallutati 18. veebruariks Lõuna-Poola ja Slovakkia. [[13. jaanuar]]il peatati seitsmepäevases lahingus Lõuna-[[Slovakkia]]s [[Grenze]]s Punaarmee pealetung ning SS-võitlusgrupid tekitasid vaenlasele suuri kaotusi.
 
[[13. jaanuar]]il peatati seitsmepäevases lahingus Lõuna-[[Slovakkia]]s [[Grenze]]s Punaarmee pealetung ning SS-võitlusgrupid tekitasid vaenlasele suuri kaotusi.
Nõukogude väed tungisid läbi [[Tšehhi]]maa ning vallutasid [[Bratislava]] [[4. aprill]]il. [[Praha]] langes [[9. mai]]l.
{{Vaata|Slovaki Vabariik (1939–1945)}}
 
 
Viienda suurema kevadtalvise operatsiooniga, [[2. Ukraina rinne|2.]] ja [[3. Ukraina rinne|3. Ukraina rinde]] [[Viini operatsioon|Viini pealetungioperatsioon]]iga [[16. märts]]ist [[15. aprill]]ini 1945 vallutati Lõuna-Tšehhoslovakkia, Lääne-Ungari ja Ida-Austria koos Viini linnaga.
 
Punaarmee uus pealetung algas [[16. märts]]il 1945 ning [[1. aprill]]il sisenes Punaarmee Austria idapoolsetele aladele. [[28. märts]]il [[1945]] jõudsid Austriasse Ameerika Ühendriikide väed, [[Viin]] langes [[13. aprill]]il ja riik jagati liitlaste vahel okupatsioonitsoonideks.
 
===Sileesia pealetungioperatsioon===
Pealetungioperatsiooni käigus piirasid Punaarmee [[1. Ukraina rinne|1. Ukraina rinde]] väed sisse [[väegrupp Mitte]] [[Breslau]] linna, ümberpiiratud linna piiramine toimus [[15. veebruar]]ist kuni [[6. mai]]ni 1945. aastal, mil linnakaitsjad kapituleerusid.
 
[[1. märts|1.]]–[[15. märts]]ini teostasid Saksa väed eduka vastupealetungioperatsiooni [[Gemse]], [[LVI tankikorpus]]e ja [[XXXXIV tankikorpus]]e jõududega, [[Lubań (Poola)|Lauban]]i suunal, mis hõivati 3. märtsil ja jätkati [[Strzegom|Striegau]] suunal, mis hõivati 9. märtsil. Vägede edasiliikumise peatas alanud Punaarmee uus pealetungioperatsioon.
 
Punaarmee [[Alam-Sileesia]] pealetungioperatsiooni jätkuks oli [[15. märts]]ist - [[31. märts]]ini 1945 toimunud [[Ülem-Sileesia]] [[Ülem-Sileesia pealetungioperatsioon|pealetungioperatsioon]]. 1. Ukraina rinde [[4. tankiarmee (NSV Liit)|4. tankiarmee]] tungis läbi Saksa vägede kaitseliinist [[Oppeln]]is läänes ja suundus [[Prudnik|Neustadt]]i ja [[Nysa|Neisse]] suunal; kagusuunal ründasid koostöös [[59. armee (NSV Liit)|59. armee]] ja [[60. armee (NSV Liit)|60. armee]] ähvardades Saksa XI korpust ümberpiiramisega Oppelni piirkonnas. Saksa väed taganesid Oppelni piirkonnast läände, kuid [[20. SS-diviis#Märts 1945|20. SS-diviis]] taganemistee lõigati ära, kui 4. tankiarmee ja 59. armee jõudsid välja [[Prudnik|Neustadt]]i.
 
Lõuna-Ungarisse taandunud Saksa [[Väegrupp F]] ja horvaatide üksuste kaitseliinile Bosnia-Serbia piiril alustasid Punaarmee ja Bulgaaria vägede ning jugoslaavlastest partisanid pealetungi [[15. märts]]il. [[7. aprill]]il jätsid Saksa väed maha [[Sarajevo]], [[4. mai]]l [[Rijeka]] ning [[8. mai]]l [[Zagreb]]i.
 
===Berliini pealetungioperatsioon===
52 049

muudatust