Arengupartei: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Fennomaani (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{liita|Erakond Uus Eesti}}
{{See artikkel| räägib Eesti parteist; Islandi partei kohta vaata artiklit [[Arengupartei (Island)]]}}
'''Arengupartei''' oli Eestis 1996-1999. aastal tegutsenud liberaal-tsentristlik [[partei]].
Loodi Keskerakonna riigikogu fraktsiooni lõhenemise tulemusel pärast Keskerakonna kongressi 30. märtsil 1996 kui Edgar Savisaar asus Andra Veidemanni asemel juhtima Keskerakonda. Savisaar oli tõrjutud Keskerakonna juhtimisest pärast 1995. sügisel esile lahvatanud lindiskandaali. 7. aprillil 1996 lahkusid Keskerakonnas ja selle riigikogu fraktsioonist Priit Aimla, Arvo Junti, Krista Kilvet, Rein Karemäe, Tõnu Kõrda, Tiit Made ja Andra Veidemann ning moodustasid riigikogus 7-liikmelise liberaal-tsentristliku fraktsiooni.
Nende initsiatiivil moodustati 10-liikmeline uue erakonna asutamise toimkond. Rein Veidemanni ettepanekul võeti nimeks Arengupartei. Asutamiskongress toimus 84 delegaadi osavõtul laupäeval, 25. mail 1996 Rahvusraamatukogu suures saalis. Selleks ajaks oli loodavasse erakonda astunud 174 inimest. Erakonna esimeheks sai Andra Veidemann. Aseesimeesteks valiti Võrumaa ettevõtja Ando Hagel ja riigikogu liige Arvo Junti. Komplekteeriti 7-liikmeline juhatus ja 11-liikmeline volikogu Arvo Junti juhtimisel. Deklareeriti, et riigikogus toetatakse valitsuskoalitsiooni ning tehakse koostööd Koonderakonnaga. Juulis 1996 vormistati Koonderakonna ja Arengupartei partnerlus memorandum, milles määrati kindlaks ühise poliitilise tegevuse põhimõtted. Tiit Vähi andis Andra Veidemannile oma valitsuses portfellita euroministri koha, mis säilis ka pärast Vähi valitsuse lagunemist Mart Siimanni kabinetis.
Erakonna registreerimiseks oli vaja 1000 liiget, mille kokkusaamine polnud kerge ülesanne. Alles 1997. aasta 1. juuni seisuga oli erakonna nimekirjas 1023 inimest. 18. juunil 1997 kandis Tallinna Linnakohtuniku abi Külli Ojaste Arengupartei mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Arengupartei oli esimene Eesti erakond, mis uue erakonnaseaduse järgi nõuetekohaselt registreeriti.
Kuid juba enne erakonna registreerimist süvenes erakonnas võitlus Veidemanni ja Junti vahel erakonna esimehe koha pärast, mis jagas erakonna liikmed kahte ossa. Ei suudetud kokku leppida, millal korraldada järgmine erakonna kongress. See toimus alles 22. novembril 1997 juba selges lõhenemise kontekstis. Arvo Junti ja Tõnu Kõrda olid selleks ajaks lahkunud riigikogu liberaal-tsentristlikust fraktsioonist, mis tähendas vastavalt riigikogu kodukorrale fraktsiooni likvideerumist kus pidi olema 6 liiget. Junti ja Kõrda ühinesid taas keskfraktsiooniga.
1998. aasta augustis pinged süvenesid kui riigikogus arutati keeleseadust. Arengupartei juhatuses ja volikogus läksid seisukohad radikaalselt lahku. Mitmed Tallinna, aga enamuses Kohtla-Järve, Sillamäe ja Jõhvi piirkonna liikmed, samuti Arengupartei noortekogu olid seisukohal, et tuleb olla paindlik ja lubada Eestis kasutada teise ametliku keelena vene keelt. Ka minister Veidemann oli liberaalse suhtumise pooldaja. Aimla, Kilvet, Made, Karemäe ja paljud teised olid vene keelele eristaatuse andmise vastu. Arengupartei sillamäelased esitasid juhatusele nõude, et Tiit Made visataks parteist välja kuna ta ei toeta keeleseaduse liberaliseerimist. Made lahkus Arenguparteist 6.septembril 1998 vastavalt oma avaldusele. Veebruaris 1999 visati parteist välja selle kauaaegne juht Andra Veidemann. Arengupartei volikogu asus juhtima Rein Karemäe olles samaaegselt ka erakonna esimehe kohusetäitja.
Lootusrikkalt alustanud erakonna lõpp oli trööstitu. 7. märtsil 1999 toimunud Riigikogu valimistel osales Arengupartei küll suure vaevaga kokku saadud oma nimekirjaga. Selles oli 65 kandideerijat (Keskerakonnal 242, Mõõdukatel 303), kuid kogus üle Eesti vaid 1854 häält. See oli konkurentsitult viletsaim tulemus. Alles jäänud tuntumad arenguparteilased said kasinasti hääli: Tiina Mitt - 108, Rein Karemäe - 103, Krista Kilvet - 102 ja Kersti Kracht - 95 häält. Andra Veidemann kandideeris Arnold Rüütli poolt juhitud Eesti Maarahva Erakonna nimekirjas ja sai Lääne- ja Ida-Virumaa valimisringkonna esinumbrina 642 häält. See oli selle erakonna kolmas tulemus, kuid ei taganud kohta Riigikogus.
Enne 1999. aasta oktoobris toimunud kohalike omavalitsuse valimisi tegi Arengupartei katse ühineda Põllumeeste Koguga, kuid ebaõnnestus. Selleks ajaks oli Arengupartei ise pildilt kadunud, kuigi tegevust poldud lõppenuks kuulutatud. 17. oktoobril 1999 toimunud kohalike omavalitsuste valimistel kandideerisid mitmed arenguparteilased Mõõdukate nimekirjas. Priit Aimla sai Tallinna Kristiine valimisringkonnas 280, Rein Karemäe Tallinna Kesklinnas 98, Tiina Mitt Põhja-Tallinnas 61 ja Krista Kilvet Pirital 60 häält. Keegi neist volikogudesse ei pääsenud.
Pärast 2000. aastal alanud Koonderakonna lagunemist huvitus Ülo Nugis ja tema mõttekaaslased Arengupartei riismetest. Plaaniti ühinemist Eesti Sinise Erakonnaga (ESE). Kavas oli ka asutada ühine Eesti Demokraatlik Partei. Kuid sinised Jaan Laasi juhtimisel pelgasid kogenud poliitikuid ja loobusid ühinemisest. Pärast 2001. aasta aprilli lõppu Arengupartei nimi enam kuskil poliitilisel maastikul ei esinenud. Tema tegevust ametlikult pole lõpetatud, sest polnud kedagi, kes selle otsuse oleks teinud. Ülo Nugise eestvedamisel üritasid mõned endised arenguparteilased luua erakonna Uus Eesti, kuid ka sellest ei tulnud midagi välja.
==Välislingid==
| |||