Kasaarid: erinevus redaktsioonide vahel

|valitsusvorm = [[Khaaniriikkhaaniriik]]

|riigikeel = [[Kasaari keel|Kasaarikasaari]]

|religioon = [[Tengrismtengrism]] <br/> [[Budismbudism]] <br/> [[Judaismjudaism]] <br/> [[Kristluskristlus]] <br/> [[Islamislam]] <br/> [[Paganluspaganlus]] <br/> [[Sünkretismsünkretism]]

|eelnes = [[Lääne-turgi kagnaatkaganaat]] <br/> [[Suur-Bulgaaria]]

|järgnes = [[Kumaania]] <br/> [[Petšeneegid|PetšeneekidePetšeneegide riigid]]

'''Kasaarid''' oli [[Turgi rahvad|turgi rahvas]] Alam-Volgamaa[[Volga]] alamjooksu, [[Aasov]]i, [[Don]]i ja [[Krimm]]i steppides ning nüüdse [[Dagestan]]i ranniku- ja eelmägede alal.

[[Pilt:Europe around 650.jpg|thumb|Avaarid, ka kasaarid aastal 650.]]

Esimesed teated rändkarjakasvatajatest kasaaridest on [[5. sajand]]ist [[Bütsants]]i ajalooallikaist. 6. sajandi [[Süüria ajalugu|süüria]], [[Armeenia ajalugu|armeenia]], [[Bütsantsi ajalugu|bütsantsi]], ladina ja [[Hiina ajalugu|hiina]] ajalooallikates on andmeid [[Volga alamjooks]]ulalamjooksul ja [[Põhja-Kaukaasia]] põhjaosas asunud nomaadirahvast. 6. sajandil tegid nad sõjakäike Armeenia ja [[Gruusia ajalugu|Gruusia]] alade vastu ning ka [[Sassaniidide riik|Sassaniidide]] [[Pärsia]] [[Pärsia šahh|šahh]] oli sunnitud kaitseks nende vastu ehitama kaitseehitisi.

[[7. sajand]]il võitlesid kasaarid põhjasuunalpõhja suunal [[avaarid (Euraasia)|avaarid]]ega ja tõrjusid ka läänepoolelääne poole Volga [[Bulgaarid|bulgarid]],. [[Suur-Bulgaaria]] ehk Onoguuria lagunes kasaaride tugeva surve all lagunes Suur-Bulgaaria aastal 668. Osa bulgaare rändas [[Balkani poolsaar]]ele ja osa põhjasuunaspõhja suunas. Aastal 680 asutas [[Asparuh]] pärast [[Ongali lahing]]ut [[Doonau]]st lõunas [[Bütsants]]i territooriumil [[Esimene Bulgaaria tsaaririik|Esimese Bulgaaria tsaaririigi]].

Bulgaaride väljatõrjumise järel kontrollisid kasaarid [[Aasovi meri|AasoviäärseidAasovi-äärseid]] [[stepp]]e, [[Must meri|Musta mere]] põhjarannikut ja [[Krimm]]i stepialasid. 7. sajandi keskpaiku tekkis neil iseseisev varafeodaalne riik [[Kasaari kaganaat]], mille keskuseks oli algselt Semender ja hiljem, s.o [[8. sajand|8.]]–[[10. sajand|10. sajandil]], [[Itil]] ehk Atil [[Volga]] suudmes, [[Kaspia meri|Kaspia mere]] ääres. Kaganaat piirnes läänesuunallääne suunal [[Avaari khaaniriik|Avaari khaaniriigiga]] ja [[madjarid|madjarite]] asualadega.

9. sajandi keskpaigaks kontrollisid [[judaism]]i vastu võtnud kasaarid alasid Musta mere põhjarannikultpõhjarannikul, Krimmi, alasid, mis piirnespiirnesid [[madjarid|madjarite]] aladega Dneprist lääne pool, alasid [[Dnepr]]i ja [[Volga]] vahel kuni Dnepri keskjooksul asunud [[Kiiev]]ini ja kirdes Volga-Bulgari riigini ning [[petšeneegid]]e aladeni idas [[Araali meri|Araali mereni]] ning alasid Musta ja [[Kaspia meri|Kaspia mere]] vahel.

963/964 aastal tegi noor [[Kiievi-Vene]] valitseja [[Svjatoslav I]] sõjakäigu [[Kasaari khaaniriik|Kasaari khaaniriigi]] vastu ning purustas [[Kasaari khaan]]i väed ning vallutas kasaaride linnad (Kazerani, [[Atil]]i, [[Sarkel]]i ja [[Tmutarakan]]i) [[Don]]i jõe alamjooksul. Kasaari khaani vägede purustamise järel rüüstasid nõrgestatud kasaaride alasid naaberhõimud. 10. sajandi lõpul tegi Svjatoslavi poeg, [[Kiievi suurvürst]] [[Vladimir Svjatoslavitš]] ehk [[Vladimir Püha]] sõjakäigu kasaaride vastu ning sundis neid maksma [[andam]]it.