[[Pilt:Cono de Arita, Salta. (Argentina).jpg|pisi|[[Cono de Arita]] ([[Salta provints]], [[Argentina]])]]
== Pinnavormi teke ==
Andid on tekkinud ookeanilise [[laam]]a sukeldumisel mandrilise [[laam]]a alla.
== Pinnavormi mõju inimtegevusele ==
Andides leidub hulganisti [[maavara]]sid (nt [[vask]]e, [[tina]], [[hõbe]]dat, [[kuld]]a) ja mäestiku orgudes saab kasvatada põllukultuure (nt pärineb kartul sealt).
Kuna Andid hõlmavad väga ulatusliku ala, varieerub ka mäestiku kliima. Andide keskosa on väga kuiva kliimaga, seal asub üks maailma kuivemaid kohti, [[Atacama]] kõrb. Mäestiku põhja- ja lõunaosas sajab seevastu palju. Enne eurooplaste Ameerikasse saabumist elasid Andides inkad.
Transport on raskendatud eriti lõuna pool, kus mäed ulatuvad rannikuni ja muudavad maismaal liikumise võimatuks. Mandri lõunatippu (Tšiili territoorium) minekuks tuleb kasutada meretransporti või sõita läbi Argentina. Suur hulk asulaid paikneb rohkem kui 3000 m kõrgusel. Üldiselt on asutus koondunud orgudesse ja kiltmaadele. Andid on meelepärane koht mägironijatele.
