Raaltootmine: erinevus redaktsioonide vahel

'''Raaltootmine''' ehk '''CAM''' (''[[:en:Computer-aided_manufacturing|Computer-aided manufacturing]]'' ehk arvutipõhine tootmine) on rakendustehnoloogia, mis kasutab masinate tootmisprotsesside hõlbustamiseks ja automatiseerimiseks erinevaid arvutitarkvarasid.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Kevin Stith|URL=http://www.articlebiz.com/article/27203-1-history-of-computer-aided-manufacturing/|Pealkiri=History of Computer Aided Manufacturing|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Selleks teisendatakse vajalike toodete/kujutiste joonised koodiks, mis võimaldab arvutil otse suhelda masinaga ning toodete valmistamist automatiseerida. See võimaldab luua vajalikku suuruse ja kujuga tooteid odavalt ja kiirelt, võrreldes käsitsi [[Freesimine|freesimise]] või [[Treimine|treimisega]]. <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=techopedia|URL=https://www.techopedia.com/definition/4698/computer-aided-manufacturing-cam|Pealkiri=What Is Computer Aided Manufacturing(CAM)?|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

CAM-i hakati arendama 50ndate alguses, kui 1949 aastal, Massachusettsi Tehnoloogia Intstituudis ([[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|MIT]]), tehti ettepanek arendada esimene arvjuhtimisega masin ([[Arvprogrammjuhtimine|CNC]], ''Computer Numerical Machines''). Esimest masinat demonstreeriti kolme aasta pärast. Alates sellest demonstratsioonist muutus CAM-i ja CNC arendamine lihtsamaks, mugavaks ning paindlikumaks. <ref name=":0" /> CAM arenes välja sellel ajal käibel olevast arvutisüsteemist, mis hõlmas kodeeritud juhiste kasutamist perforeeritud paberlintidel ja võimaldas juhtida lihtsaid tootmisfunktsioone. Arvutipõhine tootmine on selle idee loogiline laiendus, kuna see võimaldab kõiki tootmisfunktsioone järjestikuselt juhtida.<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Digital School|URL=https://www.digitalschool.ca/applications-of-computer-aided-manufacturing/|Pealkiri=Applications of Computer Aided Manufacturing|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

<ref name=":4">{{Netiviide|Autor=Digital School|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_CAx_companies|Pealkiri=List of CAx companies|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>Suuremad tarkvara tootjad:

CAM tavaliselt viitab arvprogrammilise tarkvara kasutamisele saamaks detailseid instruktsioone  CNC tööpinkide ja masinate tööriistade juhtimiseks tootmises. CAM kasutab [[arvutiprogramm]]<nowiki/>i, mis võimaldab teha plaian tööriistade mõõtmetele, valmistada etteudeliel, [[Kodeerimine|kodeerida]] arvjuhtimisprog[[Kodeerimine|mm]]<nowiki/>a masinale, teh s.<ref>{{Netiviide|Autor name=|URL=https://www.plm.automation.siemens.com/global/en/our-story/glossary/computer-aided-manufacturing-cam/13139|Pealkiri=Computer-Aided"S8iGd" Manufacturing (CAM)|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

Optimaalne kiirus ja [[ettenihe]] puurimiseks sõltuvad töödeldava eseme materjalist, tööriista materjalist, augu sügavusest, puuri disainist, tolerantsist ja jahutusvedelikust/-viisist). Tööriistal peaks olema piisavalt hambaid et tagada segamatu kontakt töödeldava detailiga, kuid piisavalt vähe, et lõigatud laastude eemaldamine ei oleks häiritud.<ref>{{Raamatuviide|autor=Frank Kreith|pealkiriname=The"mkUv1" CNC Handbook of Mechanical Engineering|aasta=1998|koht=|kirjastus=CRC Press|lehekülg=}}</ref>

Kuna tööriista teekond on määratud programmis ette antud nullpunkti järgi, siis tuleb enne freesimist tooriku mõõdud sisse mõõta ning anda masinale nullpunkt, mis kattub programmeerimisel antud nullpunktiga.<ref>{{Raamatuviide|autor=Winston A. Knight,Geoffrey Boothroyd|pealkiriname=Fundamentals"y9yQT" of Metal Machining and Machine Tools|aasta=2005|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>

See protsess annab umbkaudse kuju mudelile ning lõikab etteantud nihkega mudeli külgedelt. Jäetakse väike kogus lisamaterjali, et lõpptöötlusel saaks teha täpse lõikuse.<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=|URL=http://s3.cnccookbook.com/img/CNCCookbook/eBooks/CNCFeedsandSpeedsCookbook.pdf|Pealkiri=Feeds and Speeds Tutorial for CNC|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

CAM-i tegemisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et freesimisel ei ole võimalik lõigata teravaid sisenurki. Kõik nurgad peavad olema ümarad. Kui programmeerimisel on jäetud teravad nurgad, põhjustab see tööriista teekonna muutumist järsult, mis põhjustab hetkelise paigaloleku, mis omakorda takistab laastude eemaldamist ning tööriista jahutamist. Kui ei taheta sisenurka ümardada, tuleb CAMi tehes muuta ära tööriista kiirus nurgas.<ref>{{Netiviide|Autor name=|URL=https://www.cnccookbook.com/high-speed-machining-trochoidal-milling-hsm-speeds-and-feeds/|Pealkiri=High"IhdWJ" Speed Machining, Trochoidal Milling, and HSM Speeds and Feeds|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

{{viited}}|allikad=