Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
57. rida:
 
==Hilisemad kokkupuuted skandinaavlastega==
Põhja-Ameerika mandriosas asunud asulate eesmärk oli kasutada ära sealseid Gröönimaal nappinud loodusvarade, milleks oli karusnahk ja puit, ressursse.<ref name="e99Mm" /> Ei ole selge, miks need lühiajalised asundused ei muutunud püsivateks, kuid tõenäoliselt olid vähemalt osaliselt selle põhjuseks vaenulikud suhted pärismaalastega, keda skandinaavlased kutsusid nimega ''[[skrælingjar]]''.<ref name="Gd06j" /> Sellest hoolimata võisid juhuslikud toidu ja puidu hankimiseks ning kohalikega kauplemiseks tehtud reisid Marklandi kesta isegi kuni 400 aastat.<ref name="XQNgP" /><ref name="toIIr" />
 
Kestvate reiside tõestusmaterjali hulka kuulub [[Maine'i penn]]: kuningas [[Olav Kyrre]] valitsemisajast (1067–1093) pärinev Norra münt, mis väidetavalt leiti [[Maine]]'i osariigis ühelt pärismaalastega seotud arheoloogiliste väljakaevamiste paigast. Seega võis skandinaavlaste ja Põhja-Ameerika pärismaalaste vaheline kaubandus toimida veel 11. sajandil või isegi pärast seda. Teine tõend pärineb aasta [[1347]] kohta käivatest Islandi annaalidest, kus viidatakse väiksele 18 mehega Gröönimaa päritolu alusele, mis oli puidulastiga Marklandilt Gröönimaale tagasi püüda jõudnud, kuid sattus hoopis Islandile.<ref name="DMAbW" />