[[10. sajand]]i lõpust kuni [[15. sajand]]ini asustasid Gröönimaa edelarannikut [[Skandinaavia]] päritolu sisserändajad. [[IslandiIslandlaste saagadsaaga]]e andmetel avastas Gröönimaa islandlane [[Gunnbjörn Úlfsson]]. Esimene ümberasuja oli saagaandmete kohaselt [[Eiríkr Punane]] (rauði), kes purjetas sinna [[982]]. aasta paiku. Ta uuris Gröönimaa ranniku põhjalikult läbi, valides välja piirkonnad, mis olid loomakasvatuse seisukohalt soodsaimad. Eiríkr andis kirjalike allikate andmetel maale ka nime Grænland ('Roheline maa'), lootuses, et hea nimi meelitab sinna rohkem inimesi. 10. sajandil oli Gröönimaal kliima arvatavasti praegusest soojem ning Islandiga võrreldes olid sealsed rohumaad lopsakamad, mis tegi saare väljarändajatele ahvatlevaks. Gröönimaa edelaosa, kuhu väljarändajad saabusid, asub Islandist geograafiliselt lõuna pool, samadel laiuskraadidel [[Shetland]]i saartega ning [[Bergen]]i ja [[Oslo]]ga [[Norra]]s. [[Viikingiaeg|Viikingiajal]] oli madalaid rohumaid seal ka praegusest rohkem, maa on aja jooksul vajunud ja osa tolleaegseid rohumaid on praeguseks merre kadunud.
[[Pilt:Hvalsey.jpg|thumb|Keskajal skandinaavlaste poolt ehitatud [[Hvalsey kirik]]u varemed 20. sajandi alguses. Pildistanud Frederik Carl Peter Rüttel.]]
