Rinnalülid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
lisasin siis sõna "selgroogsete"; võib-olla saab teisiti sõnastada |
täiend. |
||
5. rida:
[[Pilt:rinnalüli.jpg|thumb|300px|left|Tüüpiline inimese rinnalüli külgvaates]]
==Üldehitus==
Rinnalülid koosnevad [[lülikeha]]st (''corpus vertebrae'') ja [[lülikaar]]est (''arcus vertebrae''), mille külge kinnituvad seitse jätket: taga [[ogajätke]] (''processus spinosus''), külgedel kaks [[ristjätke]]t (''processus transversus''), ülal kaks [[Ülemine liigesjätke|ülemist liigesjätket]] (''processus articularis superior'', loomadel nim. ka ''processus articularis cranialis'') ja all kaks [[Alumine liigesjätke|alumist liigesjätket]] (''processus articularis inferior'', loomadel nim. ka ''processus articularis caudalis''). Lülikehad paiknevad üksteise peal ja on eraldatud [[lülidevaheketas]]tega; nad kannavad keha raskust. Alumised liigesjätked toetuvad eelmise lüli ülemistele liigesjätketele, andes selgroole piiratud paindlikkuse. Ogajätke ei harune (erinevalt [[kaelalüli]]dest), tema külge kinnituvad selja [[lihas]]ed. Lülikeha tagakülgedel paiknevad (mõlemal pool) vastavalt [[Ülemine roidmine lohk|ülemine]] ja [[alumine roidmine lohk]] (''fovea costalis superior'' ja ''inferior''; loomadel nim. ka ''fovea costalis cranialis'' ja ''caudalis'') . Need moodustavad koos ristjätkel paikneva [[Roidmine ristjätkelohk|roidmise ristjätkelohuga]] (''fovea costalis transversalis'') liigese, millega roided on ühendatud selgrooga. Lülikaare all asub [[alumine lülisälk]] (''incisura vertebralis inferior''), mille kaudu selgroost väljuvad [[seljaajunärv]]id. Lülikeha ja lülikaare vahel asuvad [[Lülimulk|lülimulgud]] (''foramen vertebrale''), mis selgroos moodustavad [[seljaaju]]kanali.
==Rinnalülid erinevatel loomarühmadel ==
[[Kalad]]e rinnalülid on veel muudest lülidest vähe eristunud ja neist saab kõnelda vaid tinglikult. Kahepaiksete rinnalülid on [[Eeslohksed selgroolülid|eeslohksed]], lülikeha suhteliselt väike, lihastiku eripärade tõttu ogajätke väike ja mõnedel puudub hoopis. Lülikehi läbib kanal, kus paineb seljakeeliku rudiment. [[Sabakonnalised|Sabakonnalistel]] esineb 9-60 rinnalüli, erinevalt muudest selgroogsetest väljuvad seljaajunärvid augu kaudu lülikaares. [[Siugkonnalised|Siugkonnalistel]] esineb kuni 150 rinnalüli, roided väikesed ja ristjätketega ühinenud. [[Päriskonnalised|Päriskonnalistest]] esinevad ribid vaid [[Iidkonlased|iidkonlastel]], [[Ketaskeelkonlased|ketaskeelkonlastel]] ja [[Kärgkonlased|kärgkonlastel]], ülejäänuil redutseerinud ja ristjätketega täielikult liitunud.Rinnalülide arv 1-7.<br>
Alates [[Roomajad|roomajatest]] kasvavad ka rinnalülide omavahelised erinevused - tagumised rinnalülid on eesmistest pisut suuremad, ogajätke asend muutub piki selgroogu. Esimeste rinnalülide ogajätked on tahapoole kaldu, selja tagaosas vertikaalsed ja viimastel lülidel mõnikord veidi ettepoole kaldu (neid nimetatakse diafragmaatilisteks rinnalülideks, ''vertebrae antclinales''). Ogajätkete pikkus väheneb enamasti eest tahapoole, erandiks on näiteks [[pelükosaurused]], kelle pikimad ogajätked asuvad keskel, ning kõik ogajätked on äärmuslikult pikenenud, moodustades üle poole kogu keha kõrgusest.[[Soomussisalikud|Sisalikulisteli]] liigestuvad roided vaid rinnalülide ristjätketega. [[Kilpkonnalised|Kilpkonnalistel]] on esimene ja viimane rinnalüli kokku kasvanud [[Kilp (loomadel)|kilbiga]].
[[Maolised|Madude]] rinnalülide liigesjätked on väga väikesed, andes selgroole suurema paindlikkuse, samas on külgedel tekkinud [[side (bioloogia)|sidemetega]] ühendatud lisajätked, mis annavad juurde tugevust. Seljakeeliku kanal lülikehades säilib vaid [[sfenodon]]il ja mõnedel [[Gekolased|gekolastel]]. <br> [[Linnud|Lindude]] rinnalülidsid on 3-10, nad on [[Sadullülid|sadullülid]], v a. [[Pingviinilised|pingviinilistel]], kellel esinevad [[opistotsöölsed selgroolülid|opistotsöölsed rinnalülid]]. Mõnedel lindudel liituvad esimesed rinnalülid ühtseks [[seljaluu]]ks (''notarium''), viimased lülid on aga enamasti (koos [[nimmelülid]]e ja [[Ristluu|ristluulüli]]dega) liitunud liitristluuks.<br> Imetajate rinnalülide arv on 11-18 ([[Närilised|närilistel]] 11, [[Putuktoidulised|putuktoidulistel]], [[Esikloomalised|esikloomalistel]] ja enamikul kiskjalistest 12, koerlastel ja enamikul [[Sõralised|sõralistest]] 13, [[Sigalased|sigalastel]] 13-15, [[Kabjalised|kabjalistel]] 18). Selgroolülid on [[Lamelohksed selgroolülid|lamelohksed]]. Reeglina esinevad ka diafragmaatilised rinnalülid, need puuduvad [[ahvilised|ahvilistel]]. Paljudel suurematel imetajatel esineb lülikeha küljel toiteava (''foramen nutricium''), mille kaudu toimub lüli verevarustus. Ogajätked kõrgeimad esimestel rinnalülidel (eriti kõrged [[Seebu|seebudel]] ja [[Piison|piisonitel]]). Ogajätkete tipus esineb (va. kaslased ja esikloomalised). Esimesel ja viimasel rinnalülil esineb neljalajgsetel loomadel kõhtmine hari (''crista ventralis''), kuhu kinnituvad osad õla ja vaagnavöötme lihased.
==Inimese rinnalülid==
----
Rinnalülide osad<br>
''pooleli''
[[Category:Luud]]
[[en:Thoracic vertebrae]]
[[de:Brustwirbel]]
| |||