|
Tiivik koosneb rootori võllil asuva kaldketta abil automaatselt kohtumisnurka (sammu) muutvatest [[laba|labadest]].
Eristatakse ühe, kahe ja mitme tiivikuga koptereidhelikoptereid. Ühe tiivikuga kopterid jagunevad [[saba]]s asuva tüürpropelleriga kopteriteks ja tiiviku labade otstes paiknevate [[reaktiivmootor]]itega kopteriteks. Kahe tiivikuga kopteril võivad need asuda teineteise taga lennusuuna pikiteljel (tandemis tiivikud), kõrvuti põikiteljel (transversaaltiivikud) või kohakuti (koaksiaaltiivikud). Lisaks võivad kopteri kaks lõikuvate pöörlemistasapindadega tiivikut olla suunalt lahknevate [[telg]]edega (Flettner tüüpi asetusega rootorid). <ref name=Tehnikaleksikon/> Nelja tiivikuga kopter on [[kvadrootor]]. Enamik tänapäeva suuremaid koptereid on [[gaasiturbiin|turbiinmootor]]iga, väiksemad on [[kolbmootor]]iga.
KopterHelikopteriga saab õhku tõusta ja maanduda vertikaalselt, ka kohandamata looduslikele platsidele, samuti rippuda õhus paigal<ref name=Tehnikaleksikon/>. Lennusuuna muutmiseks vajalik pöörderaadius on võrreldes [[lennuk]]iga väga väike ja õhus paigal rippuval kopteril puudub. Kõik see võimaldab kopterit kasutada ehitusel ([[kopterkraana]]na), [[päästeteenistus]]es, [[põllumajandus]]es ja [[sõjandus]]es (näiteks [[dessant|dessandid]], [[allveelaev]]atõrjeoperatsioonid jne.)<ref name=Tehnikaleksikon/>.
== Ajalugu ==
Esimene helikopterilaadse masina põhimõtte visand omistatakse [[Leonardo da Vinci]]le. 19. sajandi lõpupoolel tehti mitmeid kohmakaid katseid algeliste lennumasina konstruktsioonidega, millega sai juhitamatult teha mõningaid hüppeid maapinna kohal.
Sõna "helikopter" võttis kasutusele [[1861]] [[Prantsusmaa|prantsuse]] leiutaja Gustave de Ponton d'Amécourt, kes demonstreeris avalikkusele väikest [[aurmasinaurumasin]]a jõul töötavat [[mudel]]it. Kuigi ta võttis esimesena lennumasinates kasutusele uudse metalli, [[alumiinium]]i, ei suutnud tema mudel maapinnalt õhku tõusta.
[[15. aprill]]il [[1877]] katsetas [[Itaalia]] insener Enrico Forlanini veidi üle kolme kilo kaaluvat [[aurumasin]]aaurumasina jõul töötavat mudelkopterit. Kopteri rootorid pani pöörlema kahesilindriline aurumasin, mida toitis [[aurukatel]].
[[Ungari]] insener Ján Bahýl (rahvuselt slovakk) ehitas 1901. aastal [[sisepõlemismootor]]iga mudelkopteri, see tõusis poole meetri kõrgusele. [[5. mai]]l [[1905]] tõusis see 4 m kõrgusele ja läbis üle 1,5 km.
Esimese kasutuskõlbliku lennus juhitava kopterihelikopteri ehitas 1936. aastal [[Henrich Focke]] (1890-1979) [[Saksamaa]]l. Henrich Focke ehitatud kopter Focke-Wulf Fw 61-ga saavutati lennukõrgus 3200 m, pikim lend üle 230 km lennukiirusega 120 km/h. Esimene seeria helikopter Focke-Achgeli Fa-223 ehitati 1941. aastal [[II maailmasõda|II maailmasõja]] ajal Saksamaal, millele järgnes Fletner Fi-282 sari 1943. aastal.
Esimese tänapäeval levinud skeemiga helikopteri arendas ameeriklane [[Igor Sikorsky]] (1880-1972). Aastal 1939 ehitatud Sikorsky VS-300 oli esimene ühe põhirootori ja ühe sabarootoriga kopter, selle esmalend oli 1939. aastal.
Praegu on maailmas levinumad tuntud [[USA]] firma Bell Helicopters (eri tüüpi koptereidhelikoptereid on kasutuses kokku umbes 21 000), Sikorsky, Mil, Kaman ja teiste firmade kopterid.
[[Pilt:HH-43 Huskie of IIAF.jpg|thumb|Kaman HH-43 Huskie]]
==Kopterimargid==
| 