Tiivik koosneb rootori võllil asuva kaldketta abil automaatselt kohtumisnurka (sammu) muutvatest [[laba|labadest]].
Eristatakse ühe, kahe ja mitme tiivikuga helikoptereidkoptereid. Ühe tiivikuga kopterid jagunevad [[saba]]s asuva tüürpropelleriga kopteriteks ja tiiviku labade otstes paiknevate [[reaktiivmootor]]itega kopteriteks. Kahe tiivikuga kopteril võivad need asuda teineteise taga lennusuuna pikiteljel (tandemis tiivikud), kõrvuti põikiteljel (transversaaltiivikud) või kohakuti (koaksiaaltiivikud). Lisaks võivad kopteri kaks lõikuvate pöörlemistasapindadega tiivikut olla suunalt lahknevate [[telg]]edega (Flettner tüüpi asetusega rootorid). <ref name=Tehnikaleksikon/> Nelja tiivikuga kopter on [[kvadrootor]]. Enamik tänapäeva suuremaid koptereid on [[gaasiturbiin|turbiinmootor]]iga, väiksemad on [[kolbmootor]]iga.
HelikopterKopter saab õhku tõusta ja maanduda vertikaalselt, ka kohandamata looduslikele platsidele, samuti rippuda õhus paigal<ref name=Tehnikaleksikon/>. Lennusuuna muutmiseks vajalik pöörderaadius on võrreldes [[lennuk]]iga väga väike ja õhus paigal rippuval kopteril puudub. Kõik see võimaldab kopterit kasutada ehitusel ([[kopterkraana]]na), [[päästeteenistus]]es, [[põllumajandus]]es ja [[sõjandus]]es (näiteks [[dessant|dessandid]], [[allveelaev]]atõrjeoperatsioonid jne.)<ref name=Tehnikaleksikon/>.
