Erinevus lehekülje "Kopter" redaktsioonide vahel

Lisatud 103 baiti ,  2 aasta eest
resümee puudub
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Eesti piirivalve Mi-8.jpg|pisi|[[Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond|Eesti piirivalve]] merepäästetreening [[Mil Mi-8]] kopteriga 2008. aastal.]]
'''Kopter''' (ka helikopter, [[kreeka keel]]es ἕλιξ 'keere, spiraal' + πτερόν 'tiib') on [[õhk|õhust]] raskem lennuaparaat, mille tõste- ja veojõuliikumisjõu tekitab vähemalt üks rõhtasendis (horisontaalselt) pöörlev [[tiivik]].<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 136</ref>
 
Tiivik koosneb pööratavatestrootori (muudetavavõllil kohtumisnurgaasuva ehkkaldketta sammugaabil automaatselt kohtumisnurka (sammu) muutvatest [[laba|labadest]].
 
Eristatakse ühe, kahe ja mitme tiivikuga koptereidhelikoptereid. Ühe tiivikuga kopterid jagunevad [[saba]]s asuva tüürpropelleriga kopteriteks ja tiiviku labade otstes paiknevate [[reaktiivmootor]]itega kopteriteks. Kahe tiivikuga kopteril võivad need asuda teineteise taga lennusuuna pikiteljel (tandemis tiivikud), kõrvuti põikiteljel (transversaaltiivikud) või kohakuti (koaksiaaltiivikud). Lisaks võivad kopteri kaks lõikuvate tasapindadegapöörlemistasapindadega tiivikut olla suunalt lahknevate [[telg]]edega (Flettner tüüpi asetusega rootorid). <ref name=Tehnikaleksikon/> Nelja tiivikuga kopter on [[kvadrootor]]. Enamik tänapäeva suuremaid koptereid on [[gaasiturbiin|turbiinmootor]]iga, väiksemad on [[kolbmootor]]iga.
 
KopterHelikopter saab õhku tõusta ja maanduda vertikaalselt, ka kohandamata looduslikele platsidele, samuti rippuda õhus paigal<ref name=Tehnikaleksikon/>. Lennusuuna muutmiseks vajalik pöörderaadius on võrreldes [[lennuk]]iga väga väike ja õhus paigal rippuval kopteril puudub. Kõik see võimaldab kopterit kasutada ehitusel ([[kopterkraana]]na), [[päästeteenistus]]es, [[põllumajandus]]es ja [[sõjandus]]es (näiteks [[dessant|dessandid]], [[allveelaev]]atõrjeoperatsioonid jne.)<ref name=Tehnikaleksikon/>.
 
== Ajalugu ==
Esimene helikopterilaadse masina põhimõtte visand omistatakse [[Leonardo da Vinci]]le. 19. sajandi lõpupoolel tehti mitmeid kohmakaid katseid algeliste lennumasina konstruktsioonidega, millega sai juhitamatult teha mõningaid hüppeid maapinna kohal.
 
Sõna "helikopter" võttis kasutusele [[1861]] [[Prantsusmaa|prantsuse]] leiutaja Gustave de Ponton d'Amécourt, kes demonstreeris avalikkusele väikest [[auraurmasin]]ua jõul töötavat [[mudel]]it. Kuigi ta võttis esimesena lennumasinates kasutusele uudse metalli, [[alumiinium]]i, ei suutnud tema mudel maapinnalt õhku tõusta.
 
[[15. aprill]]il [[1877]] katsetas [[Itaalia]] insener Enrico Forlanini veidi üle kolme kilo kaaluvat aurujõul[[aurumasin]]a jõul töötavat mudelkopterit. Kopteri rootorid pani pöörlema kahesilindriline aurumootoraurumasin, mida toitis aurugeneraator[[aurukatel]].
[[Ungari]] insener Ján Bahýl (rahvuselt slovakk) ehitas 1901. aastal [[sisepõlemismootor]]iga mudelkopteri, see tõusis poole meetri kõrgusele. [[5. mai]]l [[1905]] tõusis see 4 m kõrgusele ja läbis üle 1,5 km.
 
Esimese lennukõlblikukasutuskõlbliku lennus juhitava kopteri ehitas 1936. aastal [[Henrich Focke]] (1890-1979) [[Saksamaa]]l. Henrich Focke ehitatud kopter Focke-Wulf Fw 61-ga saavutati lennukõrgus 3200 m, pikim lend üle 230 km lennukiirusega 120 km/h. SellegiEsimene kopteriseeria konstruktsioon olihelikopter inspireeritudFocke-Achgeli Fa-223 ehitati 1941. aastal [[autožiroII maailmasõda|II maailmasõja]]st ajal Saksamaal, millele järgnes Fletner Fi-282 sari 1943. aastal.
 
Esimese tänapäevatänapäeval kopterilevinud skeemiga helikopteri arendas ameeriklane [[Igor Sikorsky]] (1880-1972). Aastal 1939 ehitatud Sikorsky VS-300 oli esimene ühe põhirootori ja ühe sabarootoriga kopter, selle esmalend oli 1939. aastal. [[II maailmasõda|II maailmasõja]] ajal ehitati Saksamaa esimene lennukõlblik kaks inimest mahutav kopter Flettner Fi 282.
 
Praegu on maailmas levinumad tuntud [[USA]] firma Bell (eri tüüpi koptereid on kokku umbes 21 000), Sikorsky, Mil ja teiste firmade kopterid.
Anonüümne kasutaja