Island: erinevus redaktsioonide vahel

Erinevalt ülejäänud [[Põhjala]]st on Islandi loodusmaistu geoloogiliselt noor. Island on [[vulkaan]]iline saar Atlandi [[ookeani keskahelik]]ul, mis on tekkinud [[Põhja-Ameerika laam]]a ja [[Euraasia laam]]a piiril. [[Atlandi ookeani keskahelik]]u [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]] osutusid sellel mäestikulõigul nii aktiivseteks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale [[laava]]- ja [[vulkaaniline tuhk|tuha]]massid, millest tekkis saar. Aktiivsuse põhjuseks on see, et Island ei asetsepaikne mitte üksnes ookeani keskahelikul, vaid ka [[Kuum täpp|kuuma täpi]] alal.

Praeguse aja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum [[Laki]], milles on umbes 2527 km pikkune lõhe, kust võimsa purske ajal võib enam kui sajast punktist laavat voolabvoolata ja tuhka õhku lendublennutada tuhka.

Pärast [[Weichseli jäätumine|jääaja]] lõppu ei sulanud [[mandrijää]] Islandil tervikuna, vaid säilis kihtvulkaanide otsas [[jäämüts]]idena, mida islandi keeles nimetatakse ''[[jökull]]''<nowiki>'ideks</nowiki>. Praegugi katavad need 12% kogu saarest. Kõige suurem on [[Vatnajökull]], mille pindala on umbes 83008100 km².

Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel [[laiuskraad]]idel, sooja [[Põhja-Atlandi hoovus]]e haru edelarannikul ja külma [[Ida-Grööni hoovus]]e harud põhja- ning idarannikul, samuti saare [[absoluutne kõrgus|absoluutsed kõrgused]]. Asendi tõttu saab Island [[Päike|päikeselt]] vähe sooja isegi suvel. RannikulgiRannikuteäärsetel aladel on [[suvi]] lühike ja vilujahe. [[Laavaplatoo]]del on suvi märksa jahedam, jäämütside otsas seda aga polegi. [[Talv]] on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme. [[Sademed|Sademeid]] toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid.

[[Meri]] Islandi ümber talvel ei [[jäätumine|jäätu]], kuid põhja- ja idarannikule kannab Ida-Grööni hoovus vahel talviti [[triivjää]]d. Karmidel talvedel võib see [[fjord]]id ummistada ja [[laevaliiklus]]e katkestada.

Rannikualadel leidub tihedalt paiknevaid väikeseid ojasid. Suuremad [[Jõgi|jõed]] lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud [[org|orgeorgusid]] pidi. Suvel, kui [[liustik|liustikuäärsed]]uääred sulavad, on jõed veerohked, vesi aga on segunenud [[moreen|moreeni]]ist ja [[liiv|liivaga.]]ast sogane. Talvel jäävad needjõed veevaeseks ja vesi selgineb.

Seal, kus jõed laskuvad alla platoo [[pangas]]teltpangastelt või [[laavavool]]udelt, paiknevad [[kärestik]]ud või maalilised [[juga|joad]]. 44 meetri kõrgune [[Dettifoss]] on kõige veerikkam juga [[Euroopa|Euroopas]].

[[Järv]]i,pindalaga üle 10km², on Islandil vähe.üle Üle20 5ning km²lisaks pindalaga järvisellele on 27umbes 40 järve, mille suurus jääb 2,5 ja 10km² vahele. Suurim järv on [[Þórisvatn]] (88 km²), suurim looduslik järv on [[Þingvallavatn]] (84 km²).

[[Taimed]] katavad vaid väikest osa saarest. Liustikel ei kasva midagi, peaaegu paljad on ka [[liivik]]ud ja sisemaa [[laavaväli|laavaväljad]]. Põhja- ja idarannikut katab enamasti [[tundra]]taimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud [[niit|niidud]] [[turbamuld]]adelturbamuldadel. Õiget [[Mets|metsa]] pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Vähesedki suuremad [[Puu|puud]] raiusid [[viikingid]] pärast saare asustamist maha. Kuid 2017.aastal avalikustati, et algatatud on projekt, mille raames tahetakse Islandil üle 1000 aasta kasvatada üles ise metsad.

[[Maismaaimetajad|Maismaaimetajatest]] elas saarel enne [[Inimasustus|inimasustuse]] teket vaid [[polaarrebane]].

Suhteliselt vaeses [[maismaaelustik]]usmaismaaelustikus on olulisel kohal [[linnud]]. Islandil on kohatud 369407 linnuliiki (20062018).

Saart ümbritsev meri on [[kalad|kala]]rikas. Sisevetes elavadelab näiteksrohkelt [[lõhilased|lõhilasi]].

Islandi ajaloolase [[Ari Þorgilsson]]i teose "[[Íslendingabók]]" ehk "Islandlaste raamat" (kirjutatud ajavahemikus [[1122]]–[[1134]]) andmetel oli esimene Islandile ümberasuja [[Ingólfur Arnarson|Ingólfr Arnarson]], kes rajas aastal [[874]] talu [[Reykjavík]]i. Enne teda, [[9. sajand]]i keskpaigas olevat saarel käinud teisedki [[Norra]] meresõitjad, kes küll ei üritanud saart asustada (nt teel Norrast [[Fääri saared|Fääri saartele]] sinna eksinud [[Naddoddur]], keda peetakse saare avastajaks). Ingólfri ja teiste skandinaavlaste tulles olevat saarelt lahkunud seal varem elanud iiri [[munk|mungad]]. [[Arheoloogilised väljakaevamised|Arheoloogilisi]] jälgi ei ole skandinaavlaste- eelsest asustusest siiski leitud.

Sisserändajad asustasid maa elamiskõlblikud piirkonnad umbes 60 aastaga. Peamiselt tuldi Islandile Norrast, aga ka viikingite asundustest [[Iirimaa]]l, [[Šotimaa]]l ja mujal Briti saartel. Nad tõid Islandile kaasa oma keldi päritolu naised, teenijad ja orjad. Paremad maad hõivati kiiresti ja nagu praegugi, paiknes asustus peamiselt rannikul, saare lõunaosa tasandikel ja maa teiste osade orgudes. Saare asustamisest räägib "[[Landnámabók]]" ehk "Maa asustamise raamat", kus on kirjas umbes 430 ümberasuja nimed, samuti nende esiisade ja järeltulijate nimed ning kirjeldatud, millise piirkonna keegi hõivas. "Maa asustamise raamat" on kirjutatud [[12. sajand]]il ja peegeldab tõenäoliselt tolleaegset maaomandi jaotust. Islandilt on leitud üle 300 paganliku [[viikingid|viikingiteviikingi]] kalmekalmistud. Paljud neist pärinevad 9. sajandi lõpust ja [[10. sajand]]i algusest.

Aastal [[930]] asutati Reykjavíkist natuke ida pool [[Þingvellir]]is saare parlament [[Althing]], millelkus vabad mehed võtsid vastu tervet saart puudutavaid otsuseid vastu võtsid ja lahendasid tüliküsimusi lahendasid. Althing kogunes kaheks nädalaks igal kesksuvel. Maa jagati hiljem [[neljandik]]eks,neljandikeks ning igaühel neist oli oma kohalik [[ting]]. Igas neljandikus oli [[goodkond]]igoodkondi, mille juhtideks olid [[goodi]]d (goði), ehk kohalike ülikusuguvõsade esindajad.

Nagu Põhja- ja Lääne-Norras, kust enamik uusasukaid saabus, tegeleti ka Islandil peamiselt [[karjakasvatus]]ega. [[Põllumajandus]] oli vähetähtis. Tegeleti ka [[kalapüük|kalapüügi]] ja [[kaubandus]]ega. Välja müüdi [[vill]]aseid kangaid, jahi[[pistrik]]kejahipistrikke, pärast [[Gröönimaa]] avastamist 10. sajandi lõpus ka sealt toodud kaupa. Islandi [[skald]]idskaldid olid Skandinaavia kuningate õukondades väga hinnatud. Sidemed teiste maadega, eriti Norra ja Briti saartega, olid väga tihedad.

Aastal [[1000]] (või 999) võeti Islandil Althingi otsusega vastu ristiusk, põhjuseks tugev surve Norra kuninga [[Olav Tryggvason]]i poolt. Althing otsustas saart tülides mitte lõhestada ja uus usk vastu võtta, säilitades vana usu pooldajatele õiguse oma kodus vanu jumalaid edasi teenida. Norra kuningas [[Olav II Haraldsson]] (Püha) saatis Islandile misjonipiiskoppe. Esimene [[Piiskop|piiskopiks]] saanud islandlane, Ísleifr, pühitseti ametisse [[1056]].aastal. [[11. sajand]]i lõpus asutati esimene Islandi piiskopitool maa lõunaosas [[Skálholt]]isSkálholtis, aastal [[1106]] ka teine piiskopitool põhjaosas [[Hólar]]isHólaris.

[[13. sajand]] oli Islandil arvukate sisetülide tõttu väga rahutu ja vägivaldne. Just sel ajal kirjutati aga põhiosa [[Islandi saagad]]estsaagadest. Tuntuim saagažanr on [[islandlaste saagad]], mis käsitlevad peamiselt maa asustamise aega ja uusasukate esimesi põlvkondi. Sageli algab tegevus juba Norras, kirjeldades ümberasujate esiisade elukäiku. 13. sajandil tegutses ka võimsa [[Sturlungid|Sturlungite]] suguvõsa liige [[Snorri Sturluson|Snorri Sturluson,]], kes lisaks poliitikale tegeles ka oma maa ajalooga. Snorri on kirjutanud luulekunsti käsiraamatu "[[Noorem Edda]]", Norra kuningate ajaloo "[[Heimskringla]]" ja arvatavasti ka mõne saaga, nt "[[Egilli saaga|Egill Skallagrímssoni saaga]]". 13. ja [[14. sajand]]i käsikirjades säilinud anonüümne "[[Vanem Edda]]" sisaldab viikingi- ja [[keskaeg|keskajast]] pärinevaid laule paganlikest jumalatest ning lugusid germaani rahvaste minevikukangelastestmineviku kangelastest.

13. sajandil oli väheste juhtivate suguvõsade võim kasvanud väga suureks ja esialgsest aristokraatlikust demokraatiast ei olnud enam palju järele jäänud. Kasvas ka [[Norra]] kuninga huvi saareriigi vastu, mida võimsamad Islandi ülikud üritasid oma kohapealsete konkurentide vastu ära kasutada. Kuna ükski ülikusuguvõsa ei suutnud võimu tervelüle saarelsaare enda kätte haarata, olid islandlased aastatel [[1262]]–[[1264]] sunnitud tunnistama Norra kuninga formaalset ülemvõimu. Seega muutusid nad tema maksukohuslasteks ja vaba riigi aeg oli lõppenud.

Aastal [[1380]] läks Island koos Norraga [[Taani]] võimu alla. Taani kuningas huvitus islandlaste heaolust veel vähem kui Norra kuningas. 13.–14. sajandil alanud [[kliima]] jahenemine mõjus samuti Islandi majandusele halvasti. [[17. sajand|17.]] ja [[18. sajand]]il rüüstasid Islandit korduvalt piraadid. [[1627]] laastasid [[Alžiir]]ist pärit [[muslim]]i [[mereröövel|piraadid]] talusid [[Austurland|idafjordides]], viies orjadeks kaasa [[Islandi saar]]elt 110 ja [[Vestmannaeyjar]]ilt 242 inimest. Ainult 27 neist nägid veel oma saart, kui Taani kuningas [[Christian IV]] nad vabaks ostis.<ref name="HeXu4" /> Pääsenutest tuntuim on [[Guðríður Símonardóttir]], kes naases ainsana tagasi Islandile, abielludes tol ajal tuntud islandi poeedi [[Hallgrímur Péturssoniga.]]

Epideemiate, näljahädade ja vulkaanipursete (eriti [[Laki]] purske [[1783]]–[[1784]] ja järgnenud näljahäda) tõttu suri ligi viiendik kuni veerand elanikest. [[1602]].aastal [[Kopenhaagen]]is loodud kaubanduskompanii sai endale ainuõiguse saarega kauplemisel. See mõjus saare majandusele hävitavalt. Kaubandusmonopol kestis aastani [[1786]], edasi lubati Islandiga kaubelda kõigil Taani ja Norra kaupmeestel. Välismaalased said õiguse Islandiga kaubelda alles [[1854]]. Aastal [[1800]] saatis Taani kuningas [[Alþingi|Althingi]] laiali.

[[19. sajand]]i teisel poolel hakkasid islandlased aktiivselt taotlema õigust saare asju ise korraldada ja [[1874]] loodi Islandi omavalitsus. [[1904]] loodi Taanis Islandi Ministeerium, mille juhiks oli islandlane. [[1918]] võeti vastu liidulepingu seadus (''Forbundsloven''), millega Taani tunnistas Islandit kui iseseisvat [[Islandi Kuningriik|Islandi Kuningriiki]], mis oli Taaniga [[personaalunioon|personaalunioonis]] ning mille monarh oli Taani kuningas [[Christian X]]. [[17. juuni]]l [[1944]] kuulutati [[Þingvellir|Þingvelliril]] välja Islandi Vabariik, mida peetakse tänaseni Islandi [[Iseseisvuspäev (täpsustus)|Iseseisvumispäevaks]].

Teise maailmasõja päevil kuulutas Island koos Taaniga neutraalsust. 1940. aasta kevadel okupeeris Saksamaa Taani. Kuuja kuu aega hiljem okupeerisid Islandi [[Suurbritannia]] väed. 1941. aastal asendus Briti okupatsioon [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] omaga. Liitlasväed kontrollisid Islandit sõja lõpuni ja rajasid Islandile lennuväebaasi, mida USA pommitajad kasutasid vahepeatusena teel Euroopasse. Okupatsiooniväed lahkusid 1946. aastal.

1949. aastal asutati [[NATO]], Island kuulus asutajaliikmete hulka, kuigi seda sammu saatsid kodused rahutused. 1951. aastal sõlmitud leppe alusel naasid Ameerika väed Islandile, kasutades sealset lennuväebaasi 2006. aastani. [[2016]]. aasta [[2. aprill|2. aprillil]] saatis USA NATO õhuluuremissioonide toetamiseks IslandisseIslandile hävitajaidhävitajad [[F-15 Eagle|F-15C Eagle]].<ref name="pAkmI" />

Pool rahvastikust elab pealinnas [[Reykjavík|Reykjavíkis]] ja selle naabruses. Islandi sise-kõrgmaa on elamiskõlbmatu, mistõttu suurem osa asulatest paikneb rannikul ja selle läheduses.

Islandi meediasüsteemi iseloomustades tuleb meeles pidada, et sealne auditoorium on ülejäänud Euroopaga võrreldes väike. Islandlastele on omane suur trükiajakirjanduse tarbimine. Kaks suuremat rahvuslikku päevalehte on [[Fréttablaðið]] ja [[Morgunblaðið]]. [[Raadio]]- ja [[televisioon]]imaastik on tugevalt polariseerunud ning aastaid on hoidnud juhtpositsiooni [[rahvusringhääling]]u kanalid. Aastal 2010 läks Island [[analoogtelevisioon]]ilt üle [[digitelevisioon]]ile. Enamik islandlasi kasutab aktiivselt [[internet]]ti – [[Islandi statistikaamet|riigi statistikaameti]] 2009. aasta septembri küsitluse andmete põhjal kasutas internetti vähemalt korra kolme kuu jooksul internetti 93% islandlasi<ref name="JEXNN" />.