Henri Rousseau: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Viited |
P Korrastasin skripti abil viiteid |
||
21. rida:
}}
'''Henri Julien Félix Rousseau''' ([[21. mai]] [[1844]] [[Laval]] – [[2. september]] [[1910]] [[Pariis]])<ref name=":4"
== Elulugu ==
Rousseau sündis Edela-Pranstusmaal asuvas väikeses Laval-i linnas [[Loire]]´i orus<ref name=":0" /> väikekodanlikus katlapaikaja<ref name=":2"
Edasi suundus õppima õigusteadust ning selle kõrval asus tööle kohtutäituri juures ametnikuna. Esitanud aga valevande, oli sunnitud 1863. aastal skandaali ära hoidmiseks astuma neljaks aastaks Prantsuse armee jalaväe rügementi. Armees teenis aega [[Caeni]] lähedal, mängides ühtlasi rügemendi ansamblis klarnetit.<ref name=":1" /> Hiljem tihti ilustas oma militaarseid aastaid väites, et aitas peatada mässu [[Mehhikos]] keiser [[Maximiliani]] vastu ning puutus kokku džungliga, saades inspiratsiooni kunstiliseks loominguks.<ref name=":3" /> Tegelikkuses aga ei sattunud ta kunagi Mehhikosse.<ref name=":1" />
Pärast isa surma 1868. aastal, Rousseau demobiliseeriti<ref name=":2" /> ja ta kolis Pariisi, et toetada oma lesestunud ema. Samal ajal sai temast [[Vanves]]´i väravate juures tolliametnik<ref
1885. aastal astus Rousseau väravavalvuri kohalt tagasi ning elatus juhutöödest (maalis näiteks kõrtsisilte)<ref name=":1" /> ning pühendas rohkem aega oma maalidele. 1871 – 1893<ref name=":9"
== Looming ==
37. rida:
Tuntud töödes väljendas Rousseau end peamiselt rikkaliku koloriidi ja piinliku täpsusega kujutatud lopsakate džunglistseenidega, mille keskele asetas metsloomad ja mustlasfiguurid.<ref name=":4" /> Eksootilised metsolendid joonistas fotode ja mänguasjade järgi.<ref name=":1" /> Lisaks sellele olid tema inspiratsiooniallikateks veel illustreeritud raamatud ja külaskäigud looma- ning botaanikaaeda (''Jardin des Plantes'') Pariisis.<ref name=":9" /> Sel viisil sündisid näiteks 1891. aastal esimene džungliteemaline maal<ref name=":10" /> „Tiiger troopilises tormis” ja 1908. aastal „Eksootiline maastik”.<ref name=":1" /> Eksootiliste maalide ainestiku kogumisel olid abiks ka vestlused sõduritega, kes naasid Prantsusmaale Mehhikost 1862 – 1865.<ref name=":4" /> Oma külaskäikude kohta muuseumidesse on Rousseau öelnud järgmist: „Kui ma olen nendes kasvuhoonetes ja näen ebatavalisi eksootiliste maade taimi, siis tundub mulle nagu ma siseneksin unenägude maailma.”<ref name=":7" />
Tema otsus hakata tegelema maalimisega langes kokku post-impressionistide [[Sõltumatute Salongi]] (''Salon des Indépendants'') loomisega 1884. aastal Pariisis.<ref name=":1" /> Samas kunstisalongis tegi ta 1886. aastal oma debüüdi kunstnikuna, eksponeerides nelja<ref name=":11"
Kuigi tema töid armutult mustati, esitles ta kangekaelselt igal aastal (v.a. 1899 ja 1900<ref name=":11" />) žüriita ja vaba õhkkonnaga Sõltumatute Salongis 3 – 10 tööd, millest enamus olid maastikumaalid ja portreed.<ref name=":1" /> Kriitikud olid jätkuvalt tema vastu karmid: „Härra Rousseau maalib oma jalgadega silmad kinni seotult”. Teise märkuse järgi 1889. aastal ei olnud kriitik näinud midagi grotesksemat kui Rousseau’ portreed ja [[Vincent van Gogh|van Goghi’]] „Tähistaevas”.<ref name=":11" /> Lisaks Sõltumatute Salongile esitles Rousseau oma taieseid ka 1903. aastal<ref name=":8" /> alustanud Pariisi Sügissalongis.<ref name=":2" /> 1905. aastal pani ta eelnevalt nimetatud näitusele välja maali „Näljane lõvi”, mida iseloomustab peen küllusliku taimestiku kujutamine. Samal näitusel olid esindatud ka [[Foovid|foovide]] (les ''Fauves'') tööd (mh [[Henri Matisse]], [[André Derain]] ja [[Maurice de Vlaminck]]).<ref name=":4" /> Kuna suurem negatiivne kriitika oligi foovidele suunatud, jäi Rousseau neutraalsemasse valgusse – [[Ambroise Vollard]], tähtis modernse kunsti kaupmees, ostis temalt mõned teosed.<ref name=":8" />
50. rida:
Picasso ja tema sõbrad austasid Rousseau’d kui 20. sajandi maalikunsti „ristiisa”.<ref name=":5" /> Picasso tahtis joonistada nagu laps, kuid tõdes, et akadeemiliste õpingute tõttu ei suuda ta seda kunagi teha. Sellest tulenevalt ongi oletatud Rousseau lapselikult puhaste ja siiraste piltide mõju Picassole.<ref name=":11" /> Rousseau’le ei jäänud poolehoid tähele panemata ning ta oli öelnud Picassole et, nad on ainukesed suured kaasaegsed kunstnikud: „mina modernsel ja sina egiptuslikul viisil”. [[Vassili Kandinsky|Kandinsky]] on nimetanud Rousseau’d „uue ja suurema abstraktsiooni autoriks”.<ref name=":1" />
Rousseau kannatas nahahaiguse flegmooni all, mis levis tema jalas. 1910. aasta augustis võeti ta Neckeri haiglasse Pariisis ning talle sooritati operatsioon. Ta suri 2. septembril 1910 vereklombi tõttu.<ref name=":12"
[[Fail:Henri Rousseau - The Repast of the Lion.jpg|pisi|Rousseau, Henri (1907). ''Lõvi eine'', õli lõuendil, 114 x 160 cm. Metropolitan Museum of Art, New York.]]
Tema nimi sai laialdasemalt tuntuks alles pärast surma.<ref name=":9" /> 1911. aastal korraldati tema auks retrospektiivne näitus Sõltumatute Salongis. 1912. aastal kirjutas kunstnik [[Vassili Kandinsky|Wassily Kandinsky]] imetlevalt Rousseau´st oma arvustuses, mille teemaks oli ekspressionistlik rühmitus ''[[Der Blaue Reiter|Der Blue Reiter]]''. 20. sajandil hakati naivismi vastu suuremat huvi tundma, kui näiteks sürrealistid [[Paul Delvaux]] ja [[Max Ernst]] võtsid Rousseau endale eeskujuks.<ref name=":8" />
56. rida:
== Viited ==
{{viited
<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=publishers Benton, W., & Benton, H. H.|pealkiri=The New Encyclopaedia Britannica: Microraedia Volume VIII|aasta=1978|koht=United States|kirjastus=Encyclopaedia Britannica, Inc|lehekülg=692}}</ref>
<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Growing, e. L.|pealkiri=A Biographical Dictionary of Artists|aasta=1994|koht=|kirjastus=Grange Books|lehekülg=598}}</ref>
<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Biography of Henri Julien Rousseau|URL=http://www.henrirousseau.org/biography.html|Pealkiri=Henri Julien Rousseau: The Complete Works|Väljaanne=|Aeg=2017|Kasutatud=22. oktoober 2017}}</ref>
<ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=Janson, H. W., & Janson, A. F.|pealkiri=History of Art: fifth edition revised|aasta=1997|koht=London|kirjastus=Thames and Hudson Ltd.|lehekülg=764}}</ref>
<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Phaidon|pealkiri=Phaidon Encyclopedia of Art and Artists|aasta=1978|koht=|kirjastus=Phaidon Press Limited|lehekülg=591}}</ref>
<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=Zurakhinsky, M.|URL=http://www.theartstory.org/artist-rousseau-henri.htm|Pealkiri=The Art Story: Modern Art Insight|Väljaanne=|Aeg=2009|Kasutatud=22. oktoober 2017}}</ref>
<ref name=":6">{{Netiviide|Autor=The National Gallery|URL=https://www.nationalgallery.org.uk/artists/henri-rousseau|Pealkiri=Henri Rousseau|Väljaanne=|Aeg=2017|Kasutatud=22. oktoober 2017}}</ref>
<ref name=":7">{{Netiviide|Autor=Henri Rousseau: Paintings, Biography, Quotes|URL=http://www.henrirousseau.net/the-dream.jsp|Pealkiri=The Dream, 1910 by Henri Rousseau|Väljaanne=|Aeg=2008|Kasutatud=21. oktoober 2017}}</ref>
<ref name=":8">{{Netiviide|Autor=Vallier, D.|URL=https://www.britannica.com/biography/Henri-Rousseau|Pealkiri=Encyclopædia Britannica: Henri Rousseau|Väljaanne=|Aeg=2017|Kasutatud=22. oktoober 2017}}</ref>
<ref name=":9">{{Raamatuviide|autor=Chilvers, e. I.|pealkiri=The Concise Oxford Dictionary of Art and Artists|aasta=1990|koht=New York|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=408}}</ref>
<ref name=":10">{{Netiviide|Autor=Smith, R.|URL=http://www.nytimes.com/2006/07/14/arts/design/14rous.html?_r=1&oref=slogin&pagewanted=print|Pealkiri=Henri Rousseau: In Imaginary Jungles, a Terrible Beauty Lurks|Väljaanne=The New York Times|Aeg=14. juuli 2006|Kasutatud=21. oktoober 2017}}</ref>
<ref name=":11">{{Netiviide|Autor=Sooke, A.|URL=http://www.bbc.com/culture/story/20151002-henri-rousseau-the-untrained-godfather-of-modern-art|Pealkiri=Henri Rousseau: The untrained godfather of modern art|Väljaanne=BBC: Culture|Aeg=2. oktoober 2015|Kasutatud=22. oktoober 2017}}</ref>
<ref name=":12">{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Henri_Rousseau|Pealkiri=Henri Rousseau|Väljaanne=Wikipedia, the free encyclopedia|Aeg=17. oktoober 2017|Kasutatud=21. oktoober 2017}}</ref>
<ref name="eJ6H3">{{Raamatuviide|autor=Juske, A., Kangilaski, J., & Varblane, R.|pealkiri=20. sajandi kunst|aasta=1994|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=32}}</ref>
<ref name="RvG2j">{{Raamatuviide|autor=Charles, V., Manca, J., McShane, M., & Wigal, D.|pealkiri=1000 geniaalset maali|aasta=2008|koht=Tallinn|kirjastus=TRAK PEN OÜ|lehekülg=417}}</ref>
}}
{{JÄRJESTA:Rousseau}}
| |||