Vinland: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
|||
10. rida:
Peamised allikad, mis räägivad Vínlandi avastamisest ja katsetest seda maad koloniseerida, on [[13. sajand]]ist pärinevad nn Vínlandi [[saagad]]: ''Eiríks saga rauða'' ([[Eiríkr Punase saaga]]) ning ''Grœnlendinga saga'' ([[Gröönlaste saaga]]). Saagad käsitlevad samu sündmusi, kuid sageli lähevad nende andmed teineteisest päris tugevalt lahku. Mõlemad saagad põhinevad suulisel pärimusel.
Gröönlaste saaga andmetel olevat Põhja-Ameerikat esimesena näinud [[Bjarni Herjólfsson]], kes sõitis Islandilt [[Gröönimaa]]le oma isa külastama, kuid torm ajas ta hoopis senitundmatute läänepoolsete saarte juurde. Tema seal aga maale ei läinud. Gröönimaale jõudes jutustas Bjarni kolmest maast, mida ta oma laeva pardalt nägi. Talle heideti ette, et ta uutel maadel ei randunud, [[Eiríkr Punane|Eiríkr Punase]] poeg Leifr Õnnelik aga ostis ära tema laeva ja läks neid maid otsima. Kõigepealt jõudis Leifr läänes kaljusele maale, mille ta nimetas [[Helluland]]iks. Seejärel jõudis ta metsaga kaetud maale, mis sai nime [[Markland]]. Lõpuks jõudis Leifr viljakale maale, kus kasvasid [[viinapuu]]d
Mõlema saaga andmetel tehti Gröönimaale ümber asunud skandinaavlaste poolt katset Vínlandi koloniseerida. Tõsisemate üritajate seas olid [[Þorfinnr Karlsefni]] ja tema naine [[Guðríðr Þorbjarnardóttir]], Vínlandis sündis neil poeg [[Snorri Þorfinnsson|Snorri]]. Koos Þorfinnri ja Guðríðriga sõitis Vínlandi palju ümberasujaid. Seal elasid aga juba [[skräälingud]], [[indiaanlased]], kellega mõnikord rahumeelselt kaupa tehti, sageli aga ka lahinguid peeti. Püsivat skandinaavlaste asustust Vínlandis ei tekkinud, sest uusasukatel oleks olnud raske end pikemat aega skräälingute eest kaitsta.
| |||